Kas lapsed aga saavad aru, et reklaam pole lihtsalt ilus ja rõõmus meelelahutus? Kas ja kuidas on laste soovid mõjutatud reklaamides nähtust? Vastuseid neile küsimustele otsiti käesoleva artikli nimelises diplomitöös 2008.a. Diplomitöö eesmärgiks oli määratleda seoseid televiisoris nähtud reklaami ning laste reklaamist arusaamise vahel.
LAPSED TELEREKLAAMI MÕJUTUSVALLAS Päris kindlasti on tänapäeva lapsed meediatarbijad ka kõige rangematest meediapiiridest hoolimata. Reklaam on üheks informatsiooni edastamise viisiks. Ometi reguleerib reklaami jõudmist lasteni teatud hulk piiranguid, seadusi ja määrusi. Miks? Põhjus on lihtne: üheski definitsioonis ei nimetata reklaami vaid informatsiooniallikaks. Reklaam on ka mõjustusvahend – reklaam on kinnimakstud kommunikatsioon, mille eesmärgiks on väljavalitud auditooriumi informeerimine ja mõjutamine (Roose 2002). Ent mõjutatud pole me mitte ainult reklaamtooteid tarbides, vaid ka pelgalt reklaami tarbides – seda kuulates, vaadates. Viimases peitubki põhjus, miks on vaja eraldi rääkida lastest reklaami tarbijatena. Lapse kriitikameel ja maailmakäsitlus on täiskasvanu omast tunduvalt piiratum ning ta ei mõista täiskasvanule suunatud reklaami. Reklaami mõjutusvahenditega tutvumine üllatab kahtlemata ka kõige kriitilisemat reklaamitarbijat ning lapse juhendajana või vanemana tuleb selle info valdamine kindlasti kasuks. Siinkohal mõned näiteid reklaamis kasutatavatest mõjutusvahenditest, mida lapsed kriitiliselt hinnata ei suuda: - Uus informatsioon: ladus jutt reklaamis veenab inimest isegi siis kui see on esitatud poolikult. - Samastumissoov: inimene samastab end reklaamis esinejaga ja usub samasse tulemusse toote tarbimisel. - Visuaalne külg reklaamis: tuuakse piltlik näide või võrdlus, mis tõestab, et üks toode on parem kui teised. - Reklaami tekst ja helikujundus: meeldejääv lause või meloodia tuletab inimesele toodet üha uuesti meelde (Bachmann 2005; Priimägi 2002). Pahaaimamatu lapsevanem ei oska tõenäoliselt arvatagi, kui põhjalikult on välja mõeldud nende endi mõjutamine laste kaudu. Küllap on reklaamtoodetes petta saanud iga täiskasvanu. Seega võiks mõjumehhanismide tutvustamine lapsevanematele leida ka laiemat tähelepanu ja kajastamist, kuna tegemist on korraga vajaliku ja kasulikuga. Reklaami negatiivsemad mõjud kerkivad pinnale eelkõige siis, kui nähtu ei vasta lapse arengule või kui reklaamist tulevad näilised väärtushinnangud võtavad võimust tõeliste üle. Võib arvata, et manitsused televiisori halvast mõjust ei muuda olukorda. Lahendust võib pakkuda meediakasvatus. Viimane sisaldab endas nii televiisori vaatamise piiranguid kui ka aktiivset tegelemist meediast tulenevate hirmude või valestimõistmiste lahendamistega. Käesoleva artikli aluseks olevas uurimuses analüüsiti laste ja nende vanemate tähelepanekuid reklaamist ning seostati need hektel lasteni jõudvate reklaamidega. Andmete kogumiseks kasutati järgmisi meetodeid: reklaamklippide vaatlus, laste intervjueerimine ning lapsevanemate anketeerimine. Intervjuudes osales 21 last vanuses 2-7 a, kellest enamuse moodustasid 3-6aastased lapsed. Vaid üks laps oli 2a ja üks laps 7a. Ankeetküsitluses osalesid 23 pere lapsevanemad.
UURIMISTULEMUSED
Reklaamid ja saated, mida lapsed vaatavad Reklaamid ja saated, millest lapsed kõige elavamalt rääkisid, olid valdavalt suunatud täiskasvanutele. Hoolimata sellest, et eelkooliealised lapsed polnud otseselt reklaami sihtgrupiks, kasutati neis reklaamides mõjutusvahendeid, mis lastele sümpatiseerivad: – laste esinemine reklaamis (Limpa, Aura, Sipah), – tootele kaasa antavad lisandid (Rakvere pelmeenid) või – animatsioonid (Sipah maitsekõrred, Actimeli jooki - nö sinise ringi kujul). Lastevanemate arvates jõuavad lasteni ka paljud sobimatud reklaamid. See näitab, et lapsed jätavad nähtu meelde, nad teevad sellest järeldusi ja võivad nähtud asju uuesti läbi elada.
Lastepoolne reklaami mõistmine Intervjuust lastega ilmnes, et alla nelja-aastased lapsed ei osanud seletada, mis on reklaam. Nelja-aastased lapsed osaksid nimetada reklaame, mis neile meeldisid ja tundsid ka mitmeid kaubamärke. Vanemate vastuste põhjal saab öelda, et nelja-aastased tunnevad reklaami vastu huvi lühikest aega. Intervjuudest kuuldud laste seletuste kohta reklaamist tuleb öelda, et enamus lastest on reklaami, lõiku reklaamist või selle taotlust hoopis erinevalt mõistnud. Näiteks ütles üks nelja-aastane laps, et talle meeldivad kiisu- ja jäätisereklaamid. Küsides täpsustuseks, mida seal reklaamiti, oli laps kindel, et seal reklaamitigi kassi. Viie- ja kuue-aastaste laste käsitlus reklaamist oli tunduvalt tõetruum kui väiksematel. Nad suutsid enamasti vastata küsimusele, mis on reklaam ja miks reklaame tehakse. Näiteks leidsid viie-aastased olevat reklaamil infojagamise funktsiooni: Et sa saad sealt mingeid mänguasju vaadata, mida sa tahad. Osa lapsi pidas reklaami justkui tühja koha katmiseks televisioonis. Näiteks: Kui reklaami ei ole, mis siis on? Kas mingi valge asi on ees? Paar viie- ja kuue-aastast last aga tõid reklaami motiividest ja selle olemusest välja täiesti paikapidavaid fakte. Muuhulgas eesmärgi – Et inimesed hakkaksid midagi ostma. Seejuures osutasid nad reklaami kohta konstruktiivset kriitikat ning olid reklaamtoodetes ka petta saanud. L. Grossbergi sõnul kirgastubki laste nägemus reklaamist vanuse ja kogemuse kasvades, kaasa aitab muuhulgas ka see, kui nad on reklaamitud toodetes pettuda saanud (1998). Laste intervjuude ja vanemate vastuste põhjal sai järeldada, et tõetruum reklaamikäsitlus on vanuse ja kodus antud meediakasvatuse ühine tulem.
Reklaami mõjutusvahendid Informatsiooni andmine. Uurimustulemused kinnitavad, et lapsed on reklaamist uut informatsiooni omandanud, sealhulgas ka kasulikku. Suurema osa kasulikust informatsioonist omandasid lapsed aga mitte niivõrd televiisorist kuivõrd internetikeskkonnas leitavast portaalist Lastekas. See tõestab, et kui lapsi soovitakse sotsiaalreklaamiga mõjutada, sobiks selleks ka televisoon. Reklaamist mõjutatud samastumissoov. Olgugi, et vanemad pidasid oma lapsi samastumissoovist sõltumatuteks tuli samastumissoov välja laste jõulukingi eelistustest. Paludes lapsevanemal põhjendada lapse jõulukingi soovi, toodi välja kolm põhilist selgitust: 1. eakohasus ja otstarve (kelk, nukunõud); 2. sõpradel või lasteaias oli; 3. massimeedia mõju. Samastumisssoovile aitab kaasa reklaami visuaalne külg. Visuaalne külg reklaamis. Vahel piirduski reklaami analüüs vaid nähtu kirjeldamisega. Lastele on mitmeid reklaamid meelde jäänud ilmselt tänu visualiseeritud loole või efektidele. Visuaalse külje aktiivne jälgimine võib laste puhul olla just see, mis eksitab teda reklaami päriselt mõistmast või mis paneb teda tegema lihtsustatud järeldusi reklaami kohta. Näiteks võib ta käsitleda reklaami puhul adekvaatselt vaid seda mida näeb, lisamata nähtule selgitavat teksti või ülejäänut, mis reklaami mõistmiseks oleks vajalik. Ka kirjaoskamatud lapsed teavad juba hästi brände, mis koosnevad vaid kirjatähtedest ja nad ka eelistavad nn märgikaupa või reklaamis nähtud asju. Reklaami tekst ja helikujundus. Lastevanemate sõnul on lapsed meelde jätnud reklaamimuusikat. Mõned lapsed teadsid ka mitut meloodiat. Ent pea kõik lastevanemate toodud repliigid, mida nende lapsed on kasutanud, olid pärit täiskasvanute reklaamidest. Need käisid näiteks proteesiliimi (Nüüd võin kõike süüa), energiajoogi (Red Bull annab tiivad) või autode kohta (Volkswagen, kes siis veel!). Tuleb tunnistada, et reklaamitootjad käivad tarbijatest alati sammukese ees. Ka kõige uskumatumad ja märkamatumad mõjutusvahendid töötavad. Need on osa väga spetsiifilisest psühholoogiast.
Laste meediakasvatus Teooria põhjal võib öelda, et meedianähtuste selgitamine lastele on vajalik. Intervjuu andis tõestuse selle võimalikkusest ja sellest, et peredes on meediakasvatusega juba tegeletud. K. Ugur (2008) on asjakohaselt öelnud, et on õpetajaid, kes meediaõpetusega tegelevad, aga ei oska kirjeldada metoodikat ning ka neid, kes kirjeldavad mida nad teevad, kuid pole taibanud seda nimetada meediakasvatuseks. Nii eristusid ka uurimusest vanemad, kes olid tegelenud kodus meediakasvatusega, kuid ei osanud lahti seletada meediakasvatuse mõistet. Nii laste intervjuu kui ka lastevanemate ankeedi tulemused tõestavad, et vanemad eelistavad oma lastele keeldude asemel pigem meedianähtusi selgitada.
KOKKUVÕTE Intervjuude käigus selgus reklaami tagasihoidlik mõistmine laste poolt. Valdavalt selgitasid lapsed reklaamis nähtut teisiti kui täiskasvanud seda mõistavad. Mitu last olid reklaamist või selle osast valesti aru saanud. Meediakasvatuse vajalikkusele osutavad kõik antud uurimuse tulemused. Kuna lapsed meediat aktiivselt tarbivad, arutlevad nad meeleldi seal toimuva üle. Vestlus lastega sellest, mida nad meediamaastikul nähtavast arvavad ja teavad, annab juba mõne minutiga ülevaate lapse jaoks olulisest. Selle välja selgitanud, saab täiskasvanu arutluse alla võtta need teemad ja nähtused, mida ta tahab lapse jaoks selgemaks muuta või mida laps ise teada soovib. Et olla lapsele meedia vahendajaks, vajab lapsevanem toetust lasteaiaõpetajatelt, meediatootjatelt, koolitajatelt ja lastekaitsjatelt. Meediakasvatuse vajalikkust ja võimalikkust tuleb seega enam teadvustada.
KASUTATUD KIRJANDUS Bachmann, T. (2005). Reklaamipsühholoogia. Tallinn:Ilo Grossberg,L., Wartella, E., Whitney, D, C. (1998). Mediamaking: mass media in a popular culture. Thousand Oaks:Sage Priimägi, L. (1998). Reklaamikunst. Tallinn: BNS-i kirjastus. Roose, N. (2002). Reklaam turunduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Ugur, K. Katse kaardistada meediaõpetuse mõistemaastikku. Estonian social science online. www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/12/kadri_ugur.htm (13.04.2008) | ||
| Katse kirjeldada lastepoolset telereklaami mõistmist Lasteaias võib märgata telemeedia mõju laste käitumisele ja nende mängule. Üheks meediavormiks, mis on saanud igapäevaseks loomulikuks eluosaks ka laste elus, on telereklaam. Mängudes ja vestlustes kasutavad lapsed telereklaamidest saadud informatsiooni ja sealt pärinevaid lõike. |
