Arvuti kasutamise võimalikud negatiivsed mõjud lastele on muutunud aktuaalseks teemaks. Samas on selge, et arvuti ei ole kuskile kadumas ja ära tuleb teha suur töö, et ka lapsed saaksid oskused arvutite maailmas hakkama saamiseks3. TNS Emor´i (2010) 2009. aasta septembrist oktoobrini läbiviidud uuringus selgus, et koduses keskkonnas on arvuti olemas 360 000 perel, internetiühendust omab 343 000 peret ja 861 000 Eesti 6-74-aastast elanikku kasutab internetti. Tõusujoones on ka interneti kasutamine reklaamijate poolt. Eesti internetireklaamiturg kasvab samasuguse tempoga nagu Zimbabwe inflatsioon – ehk kümne aastaga 4867 protsenti2.
W. F. Arens (1999) iseloomustab internetti, kui globaalset kiiresti arenevat meediumit, millel on kõikidest teistest meediumitest suurem publik. Tarbijatel on võimalik saada koheselt põhjalikku informatsiooni ja anda ka kohest tagasisidet, suhelda turul olevate toodete reklaamijate ja pakkujatega. Samas on ka internetil oma miinused – puudub kontroll, riskantsus turvalisuse ja privaatsuse seisukohast ning informatsiooni üleküllus1.
Interneti populaarsuse tõus muudab oluliseks lastele arvuti ja interneti kasutamise õpetamise. Oskuslik arvutikasutamine vähendab negatiivset mõju lapsele ja võimaldab valmistuda tulevaseks kooliteeks - tänapäeva koolis on infotehnoloogia maailmas orienteerumise oskus edukaks toimetulekuks väga vajalik. Seejuures on oluline silmas pidada, et alles areneva lapse arvutikasutust tuleb kindlasti ajaliselt piirata3.
3-7-aastased lapsed on meedia suhtes väga tundlikud ja nii televisiooni kui ka interneti poolt kergesti mõjutatavad4. Internetireklaamide oluline erinevus televisioonireklaamist on nende omapärane esitamisviis. Internetireklaamid esinevad kaootiliselt väga suure infomahu sees ning nõuavad tarbijalt suuremat keskendumisvõimet4;7. Internetireklaami hulka ega kestvust ei ole võimalik piiritleda4. Internetis esinev reklaam on mainitud põhjustel ka lastele televisioonis esitavast märksa raskemini mõistetav5.
Erinevalt televisioonis esinevast reklaamist, on internetireklaamil väga palju erinevaid vorme, mille abil tarbijate tähelepanu võita. Pidevalt tullakse välja ka uute ideedega, mistõttu on hetkel ka paljusid sellest meediumist lastele avalduvaid mõjusid keeruline hinnata1;4. Näiteks kasutavad lapsed arvutit peamiselt mängimise eesmärgil. Internetis on aga aina rohkem reklaamitööstuse toetatud mänge, mille sihtgrupiks ongi väikesed lapsed6. Mängides on lapsed oma tegevusse täielikult süvenenud. Äärmiselt raske on määrata, millist mõju avaldavad mängudega samaaegselt esinevad reklaamid5.
Interneti reklaamidega on seotud nii kasu, kui ka ohud. Lapsed saavad interneti kaudu küll ülemaailmset informatsiooni, kuid ka ülejäänud maailm saab last ennast ootamatutel viisidel üles leida9. E. S. Moore & V. J. Rideout (2007) analüüsisid internetireklaamiga seotud probleeme, nimetades olulisemana näiteks piirangute puudumise, varjatud mõjutamise läbi arvutimängude, ebatervisliku toidu promomise ja pauside vähesuse. Nimetatu avaldab lastele märkimisväärset mõju, kuna reklaamid esinevad enamikel laste poolt kasutatavatel internetilehekülgedel.
Internetti kasutatakse aina sagedamini lastele suunatud reklaami, sealhulgas toidureklaami, esitamiseks. Internetis nähtud toidureklaami mõju lapsele on televiisoris nähtust erinev. Ülekaaluliste laste arv näitab kasvutendentsi ja see on ärritanud ka paljusid tervisliku eluviisi eest seisjaid. Osaliselt nähakse süüd reklaamides, seal hulgas aina rohkem ka internetireklaamides, kuhu on jõudnud enamik toidumarkidest, mida televisioonivaheldusel reklaamitakse4.
Internetti kasutades, seal näiteks mänge mängides, on laste tähelepanu hajutatud, ning reklaamitootjad püüavad seda asjaolu samuti üha enam ära kasutada. Tegevusele keskendudes mõjutavad reklaamid lapsi kergemini4. Internet on väga kiiresti arenev meedium, kus vähene kontroll, informatsiooniküllus, uued ideed ja reklaami esitamise vormid teevad internetireklaamide positiivsete ja negatiivsete mõjude hindamise lastele väga keeruliseks. Ilmselge on see, et last ei saa isoleerida sellest maailmast, vaid teda tuleb õpetada seal orienteeruma. Maast-madalast tuleks õpetada seda, et laps oskaks näha internetireklaami mõjustajana, kuid õpiks samal ajal ka internetti kasutama, et saada hakkama edasises elus.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et internet on kõige suurema vaatajaskonnaga reklaamide edastamise vahend, kus reklaamide edastamist on väga raske piiritleda. Enamikul lastel on aga ligipääs internetile, kus reklaam jõuab nendeni isegi arvutimängudes. Internetis reklaamitava ebatervisliku toidu ja pauside vähesuse tõttu võib kannatada laste tervis. Samas on internet olulisel positsioonil hariduse omandamisel ning annab suures mahus olulist informatsiooni. Seetõttu on tähtis, et vanemad õpetaksid oma lastele arvuti ja interneti optimaalset kasutamist.
ALLIKAD
1) Arens, W. F. (1999). Contemporary advertising. (7. tr.). IL: Irwin/McGraw-Hill. 2) Esko, K. (2008). Internetireklaamiturg möödub kiirtempos konkurentidest. http://www.arielu.ee/est/?news=944332&category=9 3) Kink, T. (2008). Infotehnoloogia. Rmt. E. Kikas (Toim.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 334-351. 4) Moore, E. S. & Rideout, V. J. (2007). The Online Marketing of Food to Children: Is It Just Fun and Games? [Electronic version]. Journal of Public Policy & Marketing, 26(2), 202-220. 5) Owen, L., Lewis, C., Auty, S. & Buijzen, M. (2009). Is Children's Understanding of Nonspot Advertising Comparable to Their Understanding of Television Advertising? [Electronic version]. Conference Papers – International Communication Association, 1-32. 6) Rifon, N. J., Royne, M. B. & Carlson, L. (2010). Violence and advertising: effects and consequences. [Electronic version]. Journal of Advertising, 39(4), 9-10. 7) Romaniuk, J. (2009). The Efficacy of Brand-Execution Tactics in TV Advertising, Brand Placements, and Internet Advertising. [Electronic version]. Journal of Advertising Research, 49(2), 143-150. 8) TNS Emor (2010). 2009. aastal oli Eestis 6-74-aastaseid internetikasutajaid 861 000. http://www.emor.ee/2009-aastal-oli-eestis-6-74-aastaseid-internetikasutajaid-861- 000/ 9) Wright-Isak, C. (1999). Advertising to Children in the Twenty-First Centuary: New Questions Within Familiar Themes. Rmt. M. C. Macklin & L. Carlson (Toim.). Advertising to Children: Concepts and Controversies. Thousand Oaks: Sage, 275- 280.
Diplomitöö juhendaja: K. Vinter | ||
Soovitusi täiskasvanutele laste toetamiseks internetireklaamimaailma tundmaõppimisel *Leia aega, et olla kursis erinevate meediavahenditega, millega Sinu laps kokku puutub. *Lapse arvuti- ja internetikasutamise oskused kujunevad täiskasvanuid imiteerides. Seega tuleks täiskasvanutel näidata head eeskuju. *Koduses keskkonnas ei tohiks reklaame vältida. Reklaamide sisu võiks aeg-ajalt kasutada ka lapse harimiseks, neile reklaami tähendust selgitades. *Reklaamide sisu selgitamisel tuleks tähelepanu pöörata ühest küljest reklaamide vajalikkusele aga ka võimalikule negatiivsele mõjule. *Leia aega lapsega reklaamide sisu üle arutlemiseks. *Aita lapsel näha interneti kasutamisega kaasnevaid ohte. Näiteks isikuandmete kuritarvitamine, ebatõese informatsiooni esitamine ja materialistlikele väärtustele rõhumine. *Lapsele tuleks teada anda, et ta tohib oma küsimustega alati täiskasvanu poole pöörduda. *Kehtestage koos lapsega arvuti kasutamise reeglid - lapse arvuti- ja internetikasutust tuleks ajaliselt piirata. |
| Laps ja internetireklaamid Artikkel on väljavõte valmivast diplomitööst “Reklaami võimalik mõju 5-7-aastastele lastele lapsevanemate nägemuses” |
