Meediaoskuste valdkondadena eristatakse: • Riskide vältimise oskuseid • Emotsioonide kontrollimisega seotud oskuseid • Sotsiaalseid oskuseid • Meedia vastuvõtmise ja loomisega seotud oskuseid
Riskide vältimine • eriliigilist meediat kasutatakse täiskasvanute juuresolekul või vahetus läheduses • lapsel on võimalik kasutada üksnes täiskasvanu hinnatud ja heaks kiidetud meedia sisu • meediakasutus lepitakse kokku täiskasvanuga • lapse meediakogemustest räägitakse • jälgitakse teleprogrammide ja filmide vanusepiiranguid • jälgitakse mängude sisu ja vanusepiiranguid.
Emotsionaalsed oskused Eesmärk: - Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja elule. - Laps õpib tundma oma meedia kasutamise vajadusi. - Laps saab teadlikuks oma meediasuhetest ja meediast ümbritsevas keskkonnas.
Mõned emotsionaalsete oskuste arendamise võimalused koolieelses eas on näiteks: • Arutlege koos lastega meediast nähtu ja selle tekitatud hirmudest, rõõmudest ja muudest tunnetest. • Nimetage ja proovige tuvastada erinevaid ekraanilt ja piltidelt peegelduvaid tundeid. Mis tundeid meediasõnumid lastes tekitavad? • Vaadake koos pilte, kuulake muusikat, helisid ja kõnet ning arutlege selle üle, milliseid tundeid need tekitavad. • Rääkige koos lastega meedia kasutamisest ning sellega seotud rõõmudest ja muredest. • Tõlgendage ja väljendage tundeid, matkige meediast nähtud tundeid, proovige neid ära arvata ja neile nimetused anda.
Sotsiaalsed oskused Kuna meedia sisu on alati mitmeti tõlgendatav annab see suurepärase võimaluse harjutada lapsi sellega, et teiste arvamusi, hinnanguid ja seisukohti tuleb austada ning samal ajal õpitakse, et meediat tõlgendatakse ja võetakse erinevate inimeste poolt erinevalt vastu.
Eesmärgid: - Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi. - Laps õpib oma arvamust ja oma mõtteid väljendama. - Laps õpib töötama koostöös teistega.
Meedia sisu analüüsides saab arendada sotsiaalseid oskusi ning eetilist maailmatunnetust. Sotsiaalsete oskuste arendamisel saab rakendada näiteks järgmiseid võimalusi: • arutlege lastega selle üle kas meedias nähtu on tõsi või vale ja mille alusel seda järeldada • arutlege lastega, kes oli hea ja kes paha ning kas tehtud otsused olid õiged või valed ning kuidas jõuti ühisele arvamusele • uurige meediateksti õigsust • arutlege meediateksti aluseks olevate väärtuste üle (kellest kirjutati hästi, kellest halvasti jms) • arutlege, kes artikli kirjutas ja mõelge koos, kas kellegi teise kirjutatuna oleks see teistsugune • arutlege, kas meediategelase kõne oli visakas ja sõbralik või kole ja teisi alandav
Meedia vastuvõtmise ja loomisega seotud oskused Vastuvõtmisoskused Eesmärk: - Laps omab ettekujutust endast meedia kasutajana. - Laps praktiseerib valikute tegemist. - Laps harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujundamist ja hindamist.
Töömeetodid: - Meediakajastusi kirjeldatakse, hinnatakse ja tõlgendatakse koos lastega. - Tutvutakse erinevate meedialiikidega.
Meedia loomise oskused Eesmärk: - Lapsel tekib arusaam meedia olemusest (mis, miks, kuidas). - Arenevad kognitiivsed, motoorsed ja tehnilised oskused. - Laps loob oma isiklikku meediakultuuri. - Laps saab end ise loominguliselt väljendada.
Töömeetodid: - Ümbritseva keskkonna uurimine meedia kaudu (ajakirjandus, tehnilised vahendid jms). - Tutvutakse meedia erinevate liikidega (televisioon, internet jms) - Tutvutakse erinevate meedia väljendusvahenditega (heli, pilt, tekst jms). - Luuakse ise eriliigilist meediat (raadiosaated, reklaam, film jms)
Kõiki nimetatud oskuseid tuleb vaadelda kokkukuuluvatena.
Meediaoskusi harjutades lähtutakse sellest, et laps saaks: • kasutada erinevaid meeli, • liikumist, • mängu ja • uudishimu. Arvestatakse lapse üldist füüsilist, kognitiivset ja sotsiaalset arengut.
Lühitutvustus on koostatud järgmise raamatu põhjal: Vinter, K. (2010). Meediamängud lasteaias: abimaterjal õpetajatele ja õpetajakoolituse üliõpilastele meediakasvatuse läbiviimiseks koolieelses lasteasutuses. Tallinn: Ilo. | ||
| Meediaoskused Mis on meediaoskused, millele koolieelses eas tähelepanu pöörata? |
