Väike laps, meedia ja meediakasvatus
Väike laps, meedia ja meediakasvatus
Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldatud trendid, hoiakud, iidolid, informatsioon jms avaldavad mõju nii lastele kui ka täiskasvanutele. Meedia mõju on üldjoontes kahesugune. Ühelt poolt kannavad massiteabevahendid endas üldkultuurilist teavet ja vajaliku informatsiooni ning mõjutavad arengut positiivselt. Teisalt sisaldab meedia rohkelt vägivalda, kuritegevust, ebaeetilisust ja seksuaalset lõtvust, mida lapsed veel kriitiliselt hinnata ei suuda. Üks peamisi probleeme ongi see, et moraalselt, emotsionaalselt ja psüühiliselt väljakujunemata lapsel puudub piisav otsustusvõime, et kujundada meedias nähtud ebaloomulikkusest, vastuolulisusest ja mitmepalgelisusest terviklik pilt. Lisaks sellele pakub meedia lastele ka erinevaid käitumismudeleid. Võib öelda, et meedia viib lapsed võõrasse aega ja ruumi kuhu nad veel ei kuulu ning kus neil puudub nähtuga otsene side ja isiklik kogemus. Kehakultus ja seksuaalelu afišeeritus on nendest vaid mõned näited. Seega, kuidas edasi?
Meediakasvatus, selle eesmärgid ja sihid
Meediakasvatuses nähakse sageli pigem tehnika käsitsemise oskuste arendamist kui meediakirjaoskuse kujundamist. Koolieelses eas tuleb aga palju suuremat rõhku panna meedia mõistmise ja tõlgendamise esmaste oskuste kujundamisele sest „digitaalsed pärismaalased”, nagu uue põlvkonna lapsi kutsuda tavatsetakse, on meid tehnika tundmises juba üsna varakult edestamas. Infotehnoloogia tohutult kiire arenguga sammu pidada on õpetajaskonnal samuti keeruline. Seetõttu omandavad tehnika kasutamise oskuste kõrval palju olulisema tähenduse nn pehmed meediaoskused ehk teisisõnu see, kuidas mõista ja tõlgendada meedia sisu. Meediakasvatuse eesmärgiks on mõjutada laste meediakasutust ja harjutada meediaoskusi. Meediakasvatuse käigus kujundatakse meediakirjaoskust. Lasteaias on meediakasvatuse ülesandeks arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. Meediakirjaoskust tuleks vaadelda kui oskust: - meedias orienteeruda - meedia kaudu vajalikku teavet leida - meediasõnumit kriitiliselt lugeda, hinnata ja mõista - kasutada meediat oma sõnumi edastamiseks erinevas vormis ja kontekstis.
Uus kirjaoskus - meediakirjaoskus Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengust tingituna ei saa kaasaegne kirjaoskus piirduda üksnes kirjalike tekstidega. Audiovisuaalse ja digitaalse meedia kasutamise osakaalu tõusmise tõttu on hakatud ka terminites eristama „traditsioonilist“ ja „uut“ kirjaoskust. Uut kirjaoskust ja laste meediakirjaoskuse kujundamise võimalusi on väga vähe uuritud. Kinnitust on leidnud aga see, et inimesed õpivad meediat kõige paremini tundma siis, kui nad seda ise loovad. Samas on olemas piisavalt näiteid meediakasvatuse programmidest, mis on muutnud lapsi meedia negatiivsete mõjude osas vähem haavatavaks, suurendanud oskust teleprogrammide ja reklaamide sisu kriitiliselt hinnata ning vähendanud agressiivset käitumist. Seega on üsna õigustatud Euroopa Komisjonis välja öeldud seisukoht, et meediakasvatuse uus suund peaks olema mitte niivõrd laste kaitsmine meedia halbade mõjude eest, kuivõrd ettevalmistus meediakirjaoskuse ja aktiivse meediatarbija ning -looja kujundamiseks.
Euroopa Komisjoni pressiteatega saad tutvuda siin - Komisjon seab infoühiskonnale uue eesmärgi: osata uue meediaga ümber käia | ||
| Väike laps, meedia ja meediakasvatus |
