Autor: Kaire Kollom, MA TPS lektor


 Igal kevadel jätavad lasteaedadega hüvasti, et alustada sügisel kooliteed, tuhanded lapsed. Lasteaia-aastate jooksul püüavad lasteaiaõpetajad anda endast parima, et laste koolitee algaks valutult ning jätkuks edukalt.


valmidus
Foto:/flickr/

Laste koolivalmidus kujuneb tihedas koostöös koduga.

Sageli küsivad lapsevanemad juba last sõimerühma tuues, et millal te tähti ja numbreid õppima hakkate. Igal asjal on oma aeg! Palju on neid lapsi, kel juba 1-2aastaselt selged kõik tähed (just tähenimed – bee, tsee, jott) ja ka numbrid, kuid see ei tähenda veel lugema ja kirjutama ning arvutama hakkamist.

3aastane Linda veerib ajalehe kaanel olevalt reklaampildilt tähti: „ESSS-A-KA-U“. „Mis sa kokku said?“, küsib ema. „Õlu“, vastab Linda rõõmsalt (õllepudel on ju pildil).

Väike Lea loeb tähthaaval silti: „K-A-U-P-L-U-S“. Ema küsib: „Ja kokku?“. „Pood“, vastab Lea.

Millele tasub mõelda ning millele tähelepanu pöörata, et lapsest saaks tubli ja õpihimuline koolilaps?

Koolivalmiduse puhul on oluline nii lapse füüsiline, sotsiaalne kui ka kognitiivne valmisolek.

Füüsiline areng

  • Liikumisaktiivsus ja vastupidavus
  • Oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist – oma keha tunnetamine
  • Motoorne areng
  • Rüht ja õige istumisasend
  • Peenmotoorika
  • Koordinatsioon
  • Vereringe ja hingamine
  • Tervislik toitumine
  • Sõbralikud suhted
  • Piisavalt und
  • Liikumiskeskkonna mitmekesisus

 Sotsiaalne areng

  • Oskus ja soov suhelda
  • Soov õppida
  • Soov töötada koos täiskasvanuga
  • Soov tegutseda koos kaaslastega
  • Kohanemisvõime
  • Toimetulek eneseteenindamisega – söömine, pesemine, riietumine, wc kasutamine
  • Tahtelise käitumise elemendid – piirid ja ka sund

 Kognitiivne areng

  • Vaatlusoskus
  • Kuulamisoskus
  • Võrdlemis-, järjestamis-, mõõtmis-, loendamis- ja rühmitamisoskus
  • Väljendusoskus
  • Modelleerimisoskus – oskus asetada end erinevatesse rollidesse
  • Kujutlus ruumist
  • Arusaam ajast
  • Eristusoskus – oluline vs ebaoluline
  • Suutlikkus koondada tähelepanu

Akadeemilisi teadmisi ei tasu ületähtsustada. Tunduvalt olulisem on kujundada lastes positiivset hoiakut kooli suhtes ning iseseisvust, kaasates last igapäevatoimingutesse ning julgustades last tema tegemistes. Tuleb lasta lapsel ise tegutseda ning julgustada teda alustatut lõpule viima.

Oluline on lapse füüsiline aktiivsus ja valmisolek kooliks. Tähelepanu tasub pöörata sellele, kuidas laps laua taga istub, kuidas pliiatsit hoiab ning milline on tema üldine tervislik seisund. Enne kooli algust läbivad kõik lapsed tervisekontrolli, kuid mida varem võimalikud tervisehädad avastada, seda kiiremini saab laps ka abi.

Kindlasti peab enne kooli laps saama selgeks iseseisvalt riietumise, söömise, pesemise ja ka wc kasutamise. Tundub igapäevane ja loomulik, et me kõik seda oskame, aga sageli jäävad need oskused lapsele õpetamata ning lasteaias käib koolieelikuid, keda vanemad riietavad, kelle laud näeb pärast söömist välja kui seasulg ning kelle peput õpetajad pühkimas käivad.

Rõõmu nii vanemale kui ka lapsele pakuvad ühised ettevõtmised ja mängud. Kui õhtusöök on valminud ühiste jõupingutuste tulemusena, saab see kiiremini valmis, sest tegijaid on mitu ning maitseb kindlasti ka paremini. Ühised traditsioonid kujundavad oma pere näo ning õpetavad last hindama oma kodu ja perekonda.

Pakkudes lapsele uusi olukordi ja kogemusi, mis võimaldavad suhelda nii teiste laste kui täiskasvanutega, loome head eeldused suhtlemisalti ja julge lapse kujunemisele. Siis ei teki ka hirmu, et laps ei julge koolis küsida abi õpetajalt või klassikaaslaselt.

Igas päevas peaks leiduma hetk, kus lapsel on võimalus rääkida vanemale nii päeva jooksul toimunust kui ka oma mõtetest. Ühine rahulik jutuhetk või raamatulugemine on heaks sissejuhatuseks magamaminekule. Kindel päevarežiim ja reeglid ning  piisav uneaeg on lapsele hädavajalikud heaks enesetundeks. See aitab vältida ka käitumishäireid ja probleeme tulevikus. Väsinud ja ebakindel laps (ega ka täiskasvanu) on pahur ja tujutu ning ei suuda keskenduda ühelegi tegevusele.

Väärtustada tuleb ka lapse sõbrasuhteid. Vanemale ei pruugi ju lapse sõbrad meeldida, kuid need on lapse sõbrad ja talle olulised. Parem on vestelda teemal, mis on sõprus ning kuidas sõpra ära tunda.

Me kõik oleme erinevad nii oma soovides kui vajadustes. Sageli jätame tähelepanuta väikese inimese vajadused, surudes peale oma soove. Täiskasvanutena on meil hea võimalus näidata lapsele positiivset eeskuju teiste mõistmisel ja teistega arvestamisel. Lapsed on tähelepanelikud vaatlema ja märkama ning seeläbi ka õppima.

Olulisim on aga iga lapse jaoks oma vanema usaldus. Tunne rõõmu oma lapsest ning anna ka talle sellest teada – Sinu laps on seda väärt!