Autor:Kadri-Liis Meijel, TPS vilistlane


Mitmed täiskasvanud on enda jaoks leidnud jooga – võimaluse õppida tundma oma keha, võimeid ja samas ka tutvuda iseenda vaimse poolega. Jooga positiivsest mõjust on räägitud palju –leevendab pingelisust ja stressi, suurendab füüsilisi võimeid, puhastab organismi mürkidest, vabastab pingekolletest jne. Kas lastepäraseks kohandatud jooga aitaks ka lapsi ?Tänases alushariduses on oodatud kõik huvitavad meetodid ja meetmed, et aidata ja toetada lapse mimekülgset arengut. Hea oleks, kui saaks mängulisse kasvatusvõttesse kokku kombineerida tegevused, mis peale faktiliste teadmiste annavad aimu ka iseenda vajadustest ja isegi oma enda olemisest ning võimetest.

Juba varasest east oodatakse lastelt kõrgeid intellektuaalseid võimeid. Hoopis vähem tähelepanu saab emotsionaalne ning sotsiaalne areng, arvates, et see toimub iseenesest. Ent just vaimse tervise tugevus loob eeldused edaspidiseks koolieaks ning intellektuaalseks arenguks ning seda eelkõige läbi kujuneva enesetunnetuse- ning usalduse.

Stress ja selle avaldumine lastel

Stress koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: kognitiivne, emotsionaalne, füsioloogiline ning käitumuslik osa. Kognitiivne osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalselt tekivad hirmu, viha, ärevuse, erutuse, masenduse tunnused. Füsioloogiliselt toob stress kaasa higistamise, punastamise, hingamissageduse suurenemise ja erinevad psühhosomaatilisi häireid. Käitumuslikus osas on märgata vältimist, agressiivsust ning endassetõmbumist.

jooga
Foto:/ Kertu Kari/

Lapsed on väga stressitundlikud. Nende emotsionaalne aju on tugevasti ratsionaalsest mõistusest üle, kuid samas elavad nad oma emotsioone rohkem välja, mistõttu lihtsad igapäevapinged neid eriti painama ei jää. On leitud, et laste tundlikkus traumeerivate välistingimuste suhtes on suurim vanuses 15. elukuust  neljanda eluaastani ja  6.-10. eluaastani.

Laste stressil on kaks peamist liiki. Esimene on agressiivne stress, mida nimetatakse ka argistressiks, see on mööduvat laadi ja loomulik osa elust. Teine stressivorm on murestress, mis on pikaajaline ja millega laps elab pidevalt – see on olukord, millele tuleb reageerida tähelepanelikult.

Emotsionaalse arengu toetamise tähtsus

Tunnete mõistmise oskuse omandab laps eeskätt perekonnas, teisalt mõjutab tunnete arengut kogu sotsiaalne keskkond kus laps oma päevad veedab. Tundehariduse kujunemisel on pere kõrval kindel roll lasteaia õpetajal ning kogu lasteasutusel.

Kui tunded jäävad lapsele arusaamatuks, tekib lapsel segadus, mis vajab lahendamist, et edasi minna. Kui segadusesolekule ei pöörata tähelepanu , ei suuda laps iseseisvalt oma seesmist tekkinud pinget maandada. Rahulolematus hakkab väljenduma stressi erinevate ilmingutena või halvemal juhul juba väljakujunenud vaimse või füüsilise haigusena.

Selleks, et soodustada emotsionaalset õppimist, aitame lapsel tunnetada oma keha. Õpetame kuulama, nägema, kompima, haistma ja maitsma – nii tajub laps ümbritsevat maailma. Mida paremini suudab laps viie meelega maailma tajuda, seda kindlamalt ta ennast tunneb, seda huvitavamat teavet ta saab ümbritseva kohta. Kõik see aitab last edaspidi õigesti tegutsema ja otsuseid tegema.

Jooga lapse arengus

Tervis ei eksisteeri omaette, see ei ole pidev ega muutumatu. Ta vajab elukestvat hoolt – lapsepõlvest vanaduseni. Üks võimalustest toetada lapse vaimset ja füüsilist arengut on laste jooga. Laste jooga on kogum erinevatest harjutustest, mis toetab lapse emotsionaalset arengut. Laste jooga mitmekülgsus võimaldab lastel füüsilisi harjutusi tehes arendada ka vaimset poolt.

Lastele meeldib liikumine, sellepärast meeldib neile ka joogat teha. Sisemiselt püsiv kujutlusvõime võimaldab neil vabalt jäljendada. Kui nad muutuvad koerteks, kassideks, sildadeks, puudeks, õpivad keha ja meel koos toimima.
Jooga arendab last füüsiliselt, suurendades vastupidavust, ulatuvust ja paindlikkust sügavamalt füüsilisel tasandil. Keskendudes õigele asendi sooritusele, aitab jooga lapse  seljal kasvada sirgeks ja tugevaks. Jooga soodustab  ainevahetust, seede-tegevust ja aitab tugevdada immuunsüsteemi.

Jooga pakub lapsele võimaluse vaigistada energiatulva peas, mis võib kaasneda tänapäeva  stressirohke eluga. Samuti õpetab jooga kontsentreeruma, arendab tahet ning distsiplineerib. Jooga kasvatab usku iseendasse ja oma võimetesse, avardab maailmatunnetust, kujundab väärtushinnanguid, innustab toimima loodusega kooskõlas. Samuti treenib jooga aju vasaku ja parema ajupoolkera koostööd ning koordinatsiooni.

Laste jooga võiks olla üheks osaks rühma igapäevategevustes. Laste jooga tundmaõppimine ei ole keeruline ning seda võib teha iga lasteaiaõpetaja või lapsevanem. Kuna jooga on üks levinumaid täiskasvanute füüsilise ja vaimse teraapia vorme ning jooga harjutuste mõju on tõestatud, siis võiks see olla ka lastele kohandatuna üks enese tundmaõppimise vorme ning võimalusena ennetada ja leevendada nüüdisaegset laste stressi.

Laste jooga tunni sisu

Jooga tundi alustatakse tervitusega ja endale mugava koha leidmisega. Kasutatakse ka matte ja muid vajalikke vahendeid. Järgnevalt jutustatakse muinasjutt, mille ajal võetakse erinevate loomade, esemete või tunnete asendeid, mis tegelikult ongi traditsioonilised jooga asanad. Muinasjuttu sisseelamine ergutab fantaasiat ja kujutlusvõimet. Selleks, et kõik lapsed süveneksid, peab juhendaja olema maheda ja ilmeka häälega ning näitama asendeid aeglaselt ja kannatlikult ette.

Muinasjuttude elamuslikkus äratab lapses tundeid ja mõtteid, mida tegelikus maailmas on raske kogeda. Muinasjutt sisendab lapsesse lootust ning haarab endaga kaasa. Kuulates elab laps sisimas läbi juttudes aset leidvaid sündmusi ning kujutab neid pildilisena ette. Lapse jaoks on tähtis jagada täiskasvanuga oma elamusi.

Lapsepärased nimetused joogas aitavad kaasa laste kujutlusele. Laps tunnetab end erinevates olevustes või esemetes. Tekib tunne võimsusest ja võimetusest – liikuvast ja liikumatusest. Kõik jooga asendid aitavad kaasa lapse füüsilisele arengule, kui ka stressi  leevendamisele. Jooga abil korrastuvad lapse erinevate elundkondade talitlused. Tasakaalustatakse vaim ning kasvatatakse elujõudu ja rõõmu.

Kasutatud allikad:

Almann, S. (2003). Laps ja tunded: emotsionaalsest kasvatusest lasteaias. Tallinn: Ilo.

Oidjärv, H.& Padrik, A.(2004). Tervitame päikest: jooga koos lastega. Tallinn:Pilgrim Group. 

Paju, A. & Raudsik, R. (2007). Stress kui asümeetriline seisund: loomulik ravi. Tallinn: Maamehe Raamat.