Autor: Triin Rass, TPS vilistlane


 Seksuaalsus on inimese sisemine omadus, mida kantakse endas sünnihetkest alates. Laps on seega juba vastsündinuna valmis nautima kõike, mida aistingud talle pakuvad. Seksuaalsuse kaudu püüdleb laps, sarnaselt täiskasvanule, eelkõige turvalise koosolemise poole.


eri
Foto. /flickr/

Suurt mõju lapse seksuaalsele küpsemisele avaldavad täiskasvanud lapse ümber, kelle suunamine kujundab lapse hoiakuid igas eluvaldkonnas, ka seksuaalsuses. Seksuaalkasvatuse kvaliteet mõjutab otseselt, kuidas inimene end täiskasvanuna oma kehas ja lähisuhetes tunneb ning kuidas oma seksuaalsete tunnetega toime tuleb.

6- 7aastaste laste seksuaalse arengu eripära

Lapse seksuaalsus koolieelses eas väljendub peamiselt uudishimus oma keha ja sellega toimuvate muutuste vastu. Laps esitab arvuliselt küsimusi, otsides selgust kõiges, mis talle arusaamatu näib. Vanuses 6- 7 eluaastat ollakse ühtviisi uudishimulikud nii terve maailma kui ka seksuaalsust puudutavate teemade vastu. Iseäranis iseloomulikud on sellele vanusele küsimused lapse sünni- ja eostamisloo kohta. Soovitakse teada, kuidas „lapsi saadakse“ ja tehakse järeldusi seksi ja viljastumisprotsessi omavaheliste seoste kohta, mis on enamasti ebaasjalikud ja vajavad täiskasvanupoolset selgitust. Lapsed võivad väljendada huvi suguelundite vastu ning esitatada küsimusi poiste ja tüdrukute suguelundite erinevuste kohta. Esineda võib ka vastastikust suguelundite katsumist, mis põhineb eelkõige uudishimul, mitte seksuaalsel tegevusel.

Senisest olulisemaks muutub selles vanuses laste jaoks sõprussuhete loomine ning sotsiaalsed suhted eakaaslastega. On üsna tavaline, et eelistatakse eelkõige samasoolisi mängukaaslasi. 7-ndal eluaastal hakatakse tähelepanu pöörama soorollide sotsialiseerumisele ning veedetakse aega ka vastassoost laste seltsis. Täiskasvanud võivad selles vanuses laste seas märgata seksuaalse alatooniga mängude vähenemist, kuid seda eelkõige seetõttu, et neid mänge osatakse senisest oskuslikumalt varjata.

Lastel kujuneb välja lõplik pilt soorollidest ja soostereotüüpidest ning hakatakse käituma ühiskonnas väljakujunenud tavadele vastavalt. Armastatakse kanda riideid, mis rõhutavad selgelt seda, kas lapse näol on tegemist poisi või tüdrukuga ning otsitakse teadlikult tegevusi, mis viitavad väga otseselt nais- või meessoole. Kujunemas on lõplik sooidentiteet.

6- 7aastane laps on seega seksuaalsuse seisukohalt saavutanud teatava küpsuse. Üha selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv. Keha, mis on senimaani tekitanud hulgaliselt küsimusi, on senisest tuttavlikum. Oluliseks muutub eakaaslaste heakskiit ning tekib vajadus olla kaaslaste hulgas aksepteeritud.

Perekonna ja lasteaia roll 6- 7aastaste laste seksuaalkasvatuses

Seksuaalkasvatus on osa kasvatusest, mis keskendub inimese arengule, seksuaalsele küpsemisele, inimsuhetele ja tervisele. Seksuaalkasvatus pole üksnes teadmiste andmine nimetatud valdkondades, vaid tegelemine isiksuse kõikide aspektidega, mistõttu ei saa seksuaalkasvatuse rolli ignoreerida. Seksuaalkasvatus peaks olema igapäevase kasvatustegevuse normaalne osa.

Koolieeliku jaoks on kodu ja lasteaed kaks kõige olulisemat arengukeskkonda, kus lapse seksuaalse arengu toetamise läbi arendatakse välja küps ja terviklik täiskasvanuea seksuaalsus. Seksuaalteemaliste teadmiste andmisel on oluline nii lasteaias kui ka kodus säilitada avatud suhtumine seksuaalsust puudutavatese küsimustesse ning pakkuda lapsele aruteludele avatud õhkkonda. Seksuaalkasvatus peab olema järjepidev ja lähtuma eakohasuse printsiibist. Vastama peab ainult neile küsimustele, mis laps esitab ning mille vastu ta tõelist huvi tunneb. Vältida tuleb väljamõeldud vastuste kasutamist ning ebamugavustunde väljendamist, sest need võivad lapsele edastada valesignaale ning luua eeldused vääritimõistmisele ja usaldamatusele.

Tõhusa seksuaalkasvatuse läbiviimisel on üheks olulisimaks faktoriks lapsevanemate ning lasteaiaõpetajate vaheline koostöö, mis põhineb avatud suhtlusel ja vastastikusel toetusel. Koostöö arendamiseks on vajalik välja selgitada lapsevanemate hoiakud seksuaalsuse vallas. Abiks võivad olla spetsiaalselt lapse seksuaalse arengu käsitlemiseks korraldatud lapsevanemate koosolekud või loengud, mille eesmärgiks on edendada vanemate arusaamist seksuaalelu anatoomiast ja seksuaalkäitumisest ning vähendada tundlikkust seksuaalsete mõistete ja sõnade suhtes.

Iga täiskasvanu on seksuaalkasvataja juba pelgalt lapsega koos olemise tõttu, mistõttu on oluline harjutada end seksuaalsusest kõnelema viisil, mis ei ole ebamugav ei lapsele ega täiskasvanule endale. Ainult nii saab tagada lapsele parima võimaliku seksuaalkasvatuse.

Uurimistulemused

2010. aasta veebruaris ja märtsis 5 erineva Harjumaa lasteaia lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate vahel läbiviidud uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate arvamused 6-7aastaste laste seksuaalsest arengust ning seksuaalkasvatusest kodus ja lasteaias.

Uurimistulemuste põhjal võib lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate teadmisi hinnata võrdlemisi heaks. Mõlemad osapooled on teadlikud, et 6- 7aastaste laste seksuaalset arengut iseloomustab huvi lapse sünni ja eostamise vastu. Seksuaalse sisuga küsimusi esitavad 6- 7aastased lapsed lapsevanematele ja lasteaiaõpetajatele harva, kuid leitakse, et neile küsimustele on oluline koheselt vastata. Lastega vestlemist seksuaalsust puudutavatel teemadel peavad lapsevanemad lihtsaks. Lasteaiaõpetajad hindavad seda keeruliseks, sest nad leiavad, et ei oska anda laste küsimustele eakohaseid vastuseid. Seksuaalkasvatusega alustamisel on mõlema osapoole arvates peamine laste huvidest lähtumine ja nende eakohane rahuldamine. Hätta jäädakse seksuaalkasvatuses olulisima välja toomisega. Koostöö seksuaalkasvatuse vallas on oluline nii lasteaiaõpetajatele kui lapsevanematele. Seega võib eeldada, et nii lasteaiaõpetajad kui ka lapsevanemad püüavad laste huvi igakülgselt ning oma teadmistele vastavalt rahuldada, püüdes kõrvale jätta valehäbi ning ebamugavustunde.

Teksti koostamisel on kasutatud järgmisi allikaid:

1. Almann, S. (2000). Laps ja seksuaalsus : miks? millal? kuidas? Tallinn: Ilo.

2. Cacciatore, R. (2008). Laste seksuaalkasvatus. Tallinn: Varrak.

3. Stoppard, M. (1998). Küsimused, mida lapsed küsivad ja kuidas neile vastata. Tallinn: