Liikumismängud lasteaia igapäevatöös

Autor: Kaire Sinimets, TPS vilistlane


Liikumisvajadus on lapse põhivajadus ja liikumine on laste meelest lõbus ja loomulik tegevus. Ainult kuulmise ja nägemise abil toimuv õppimine jääb nõrgemaks ilma kinesteetilise kanali toetuseta.


Lapse kehaline ja vaimne areng on  omavahel tihedalt seotud ning liikumismängud pakuvad rohkesti integreerimisvõimalusi kõikide õppevaldkondadega (matemaatika, keel ja kõne, muusika jne). Õpetades last mängima anname talle võimaluse märkamatult omandada kogu koolieelse lasteasutuse õppekava sisu. Haaratuna mängu köitvusest, võivad lapsed täita raugematu huviga ühtesid ja samu ülesandeid paljukordi, väsimust peaaegu tundmata, sestap võiksid õpetajad  mängu ära kasutada igas õppetegevuses.

Liikumismängude kasutamine teistes õppevaldkondades

Liikumismängude ja ka kogu liikumistegevuse abil on võimalik õpetada lastele matemaatilisi mõisteid. Liikumismängude  kaudu saavad lapsed õppida orienteerumist nii ajas kui ruumis (jooksu- ja kõnnimängud tempo muutusega, hüplemismängud, kus laps peab hüplema ette, taha, liikumine nurgast nurka, erisuundades jne).

Foto: /flickr/

Foto: /flickr/

Lapsed õpivad läbi erinevate liikumismängude suuruse mõisteid (vahenditega mängudes eri suurusega vahendid, nt suured/väikesed pallid jne). Ka järjestamist/rühmitamist saab õpetada (kollane võistkond, sinine võistkond, poisid ja tüdrukud jne) ning järgarvude tundmist (laste jagamine võistkondadesse – esimene, teine jne). Samuti saab liikumismänge kasutada mõõtmise õppimisel (nn soolakoti kaalumine – kes on raskem?). Sageli aitavad mängulised tegevused keerulistest ja rasketest ülesannetest paremini aru  saada ja samas on ka lastel huvitav ning lõbus.

Eriti tervistav ja tore on mängida õues, kus loodus pakub väga mitmekesiseid võimalusi. Sellest tulenevalt on palju erinevaid liikumismänge, mis aitavad õpetajatel õpetada loodusõpetust (valdkond „Mina ja keskkond). Lapsed õpivad läbi erinevate matkimismängude lindude, loomade liikumisviise; loodusnähtusi nagu tuul, vihm, päikesetõus; õpivad tundma puudelehti läbi lehe korjamise mängude jne. Lapsed saavad õppida ka puude liike (nt „Jookse ….puuni“). Ka erinevad otsimise/avastamise mängud on looduse õpetamisel asendamatud (nt „Leia sarnane“ jpt). Olulisel kohal loodusõpetuse õpetamisel on ka mängud erinevate looduslike materjalidega (nt „Kivimäng“). Sarnaseid mänge saab väga edukalt kasutada ka ruumis, kohandades need vastavalt tegevusele.

Liikumismängud laulu ja muusika saatel muusikaõpetuses arendavad lastes muusikalist kuulmist, rütmitunnet ja oskust kaunilt liikuda. Lapsed õpivad liikumist vastavalt muusikaosade vaheldumisele, reageerides õigesti muusika algusele ja lõpule, eristades tempo muutusi, dünaamikat. Rütmikat õpivad lapsed kõnni – jooksu abil ilmekalt edasi andma muusika meeleolu liigutustes (lumehelbeke, karu, lind jne). Nad õpivad liigutuste täpsust, väljenduslikkust ning rütmilist liigutuste sooritamist. Muusika saatel liikumine võimaldab lastel olla loovad. Loovmängud/liikumine aitavad lastel palju paremini tunnetada muusikat. Küllaldane rütmitaju on eelduseks lugema ja kirjutama õppimisel.

Mäng loob soodsa keskkonna lapse arenguks ja mängu tarbeks on laps võimeline omandama teadmisi ja oskusi püsivamalt ja enam kui õppimis – harjutamise situatsioonis. See kehtib ka lugema õppimise kohta. Lapse tähelepanu hajub kiiresti. Sel puhul on abiks mitmesugused võistlusmängud (liikumismängud), sest nende puhul köidab lapse tähelepanu mänguline ülesanne (nt pallimäng, kus hüütakse mingi häälik, sõna ning visatakse pall järgmisele mängijale, kes vastab sellele omakorda uue hääliku, sõnaga jne.). Kõne arengut soodustavad ka luuletused, liisusalmid, muinasjutu tegelaste kehastamine. Kõne arendamiseks on palju võimalusi ning mängude variatsioone palju.

Ka kunstitegevustes saab liikumismänge kasutada. Näiteks värvide õpetamisel ja kinnistamisel (nt „Valgusfoor“, „Värvilised jalajäljed“ jne). Kujutlus- ja loovmängud loovad eeldused loovaks mõtlemiseks ning selle abil saavad lapsed end väljendada, kujutada oma tundeid, emotsioone jne.

Seega on võimalik lastel saada läbi liikumismängude erinevaid teadmisi erinevatest õppevaldkondadest. Õpetajatel peab olema vaid piisavalt loomingulisust ja tahet, et muuta õppetegevused huvitavamaks liikumismängude lülitamisel õppetegevustesse. Lühiajalinegi liikumine pika istumise järel virgutab kogu lapse organismi ning loob aluse õppimisrõõmule.

Kasutatud allikad:

Karvonen, P. (2003). Liikumisrõõm. Tallinn: Ilo.

Kauk, T., Reinla, S. (1999). Matemaatika lasteaias. Käsiraamat kasvatajale.

Kivi, L., Sarapuu, H (2005). Keel ja kõne. Rmt. Kivi, L., Sarapuu, H. (Koost.). Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex, 227-258.

Muldma, M. (2008). Muusikaline kasvatus. Rmt. Kikas, E. (Toim). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 256-269.