Laste tundeelu kujundamine lasteaias

Autor. Helve Vetik, TPS vilistlane


Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava märgib ühe olulise osana lapse arengu hindamisel üldoskusi, kus tuleb välja, kui laiaulatuslik ja erivaldkondi ning tegevusliike haarav on tundekasvatus.


tundeelu

Foto: /flickr/

Enam tähelepanu tuleb pöörata lapse sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamisele st emotsioonide tajumisele ja väljendamisele, eneseteadvusele ja mina arengule, koostöö- ja prosotsiaalsetele oskustele ning reeglite järgimisele.

Uue õppekava valguses tuleb tundekasvatusest rääkida rohkem, kui seda tehti varem. Varasemas seadusandluses oli otseselt ära märgitud laste tundemaailma rikastamine läbi lastekirjanduse, muusika ning kunsti. Seega, seoses uue riikliku õppekava tulekuga tuleb pöörata enam tähelepanu laste tunnetusprotsesside juhtimisele, mis tähendab oskust juhtida oma taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone (sisemine läbielamine, kaasaelamine, omaksvõtmine või ärapõlgamine) ja motivatsiooni.

Lasteaiaõpetajatele on antud hindamatu väärtus panustada lapse tundemaailma kujundamisse ja tema ellu. Samuti on lasteaiaõpetajatel ainulaadne võimalus sobitada kokku niipalju erinevaid maailmu ning luua last igati toetav aluspõhi, mis on üles ehitatud lasteaiaõpetajate ja lastevanemate vahelistel usalduslikel suhetel.

Tunnetega toimetuleku oskuste kujundamine

Tunnete väljendamine on loomulik ja energiat andev ning nende sagedane tagasihoidmine võib kahjustada nii vaimset kui kehalist tervist.

Ümbritsevate soe, empaatiline ja aktsepteeriv suhtumine lapse mõtetesse ja hinnangutesse aitab lapsel ilma valmisoleku ja hirmuta jõuda selgusele oma mõtetes ja tunnetes, oma probleemides ja otsingutes.

Lapsed vajavad võimalust õppida ise olukordade ja asjadega hakkama saamist, sest mõiste sünnib ainult mõistmisest ja oma võimeid saab arendada ainult ise tegutsedes, hingeliigutust tundes. Võimalus end avameelselt väljendada annab lapsele hiljem võimaluse ka võõrastele öelda, mida nad soovivad.

Lapsega tuleb rääkida ka ebaedust, mis on tingitud oskuste puudumisest, mitte tema isikust. Lapse jaoks on väga oluline tunda, et ka tema pettumusi mõistetakse, kus tema täiuslikkuse nõude asemel pööratakse tähelepanu hoopis oskuste arendamisele.

Empaatia kujundamine

Empaatiavõimet arendada on tundekasvatuse üks tähtsamaid ülesandeid. Arengupsühholoogid toonitavad, et empaatia koosneb emotsionaalsest reaktsioonist, mis tekib esimese kuue eluaasta jooksul ning kognitiivsest reaktsioonist, mille algust tähistab kuues eluaasta.

Empaatia tähendab tähelepanu keskendamist teisele inimesele. Teiste inimeste tunnete märkamise ja mõistmise muudab kergemaks tunnetest rääkimine ning nende väljendamine kehakeele ja sõna abil.

Lapsed õpivad empaatiat jälgides täiskasvanute tegevust. Kui ümbritsevad inimesed pakuvad hätta sattunule abi, õpib laps, kuidas sellises olukorras käituda. Selleks tuleb teha kõik, et lastes olemasolev headus saaks täiskasvanutelt tuge ja nad käituksid teiste suhtes hoolivalt.

Lasteaiaõpetajatel on oluline roll laste tundemaailma kujundamisel ning lasteaiapäev annab selleks võimalusi nii vabategevustes kui ka õpetajate poolt organiseeritud õppetegevustes.

Minu uurimistöö eesmärgiks oli:

välja selgitada lasteaiaõpetajate teadlikkus ja nende poolt rakendatavad võimalused laste tundeelu kujundamisel.

Uurimus viidi läbi 2009 aasta novembris. Uurimuses osales 96 lasteaiaõpetajat Eestimaa eripaigast.

Uurimistulemuste analüüsist selgus, et:

*tundekasvatusega küll tegeletakse lasteaedades, kuid seotust Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga ei teadvustata või ei osata seda omavahel lõimida.

*samuti selgus, et väärtuste kujundamist ning empaatiavõime arendamist hinnatakse väheoluliseks, ometi õpivad lapsed empaatiat ning väärtusi täiskasvanute tegevust jälgides.

Üldkokkuvõttes on lasteaiaõpetajad teadlikud tundekasvatuse osatähtsusest laste tundemaailma kujundamisel. Lastele õpetatakse oma tundeid, vajadusi ning oma käitumist teadvustama. Seega toetatakse lapsi nende oma mina otsinguil, suurendatakse laste tunnetealast sõnavara ning õpetatakse oma tunnetega kindlalt ja hästi toime tulema ja seda kõige enam igapäevasituatsioonides ning mängudes.

Allikad:

Kinnunen, S. 2008. Las ma olen laps. Tallinn: Allika.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). RTI 23, 152.

Lindenfield, G. 2003. Enesekindel laps: aidake lapsel endaga rahul olla. Tallinn: Sild.

Söderberg, J. 2007. Julge olla : raamat sellest, kuidas juhatada lapsi parema enesetunnetuse juurde. Tallinn: Varrak.

Tuulik, M. 2006. Kõlbeline kasvatus. (Põltsamaa : Vali Press).