Kuidas suhtuda lapse nutuhoogudesse kohanemise perioodil?

Nutuhood kohanemisperioodil on mõistetavad. Põhjused aga erinevad. Miks laps nutab? Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone.
Autor : MA Sirje Almann, TPS alushariduse ja täiendusõppe osakonna juhataja

laps

Foto: Kaire Kollom

Nutuhood kohanemisperioodil on mõistetavad. Põhjused aga erinevad. Miks laps nutab? Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. Lapsed kasutavad pisaraid, et üle saada traumadest ja vabaneda pingetest .Oluline on nutvale lapsele vastata, mitte teda ignoreerida või karistada.

Tähtis on:
+ kuulata last, aktsepteerida tema nuttu, teha kõik endast olenev, et kõrvaldada probleemi olemus
+ nutu ajal on lapsele vajalik täiskasvanu kohalolek ja tähelepanu. Talle tuleb anda võimalus väljendada oma valulikke tundeid ilma, et neid tõrjutaks.

Mis on lapse nutu põhjuseks lasteaias?

Kohanemise perioodil võib laps nutta mitmel erineval põhjusel:
+ lahusolekust põhjustatud valust,
+ stressi (haigus, palju lapsi rühmas, võõrad inimesed lasteaias, uued mänguasjad, peod jpm) kogunemisest,
+ kaastunde tekitamiseks,
+ tähelepanu saamiseks.

Sõltumata lapse nutu tegelikust põhjusest, vajab ta nutu ajal südamlikku toetust, kuulamist ja aktsepteerimist.

Mida õpetajale lapse nutu korral soovitada?

  • Emotsionaalseks turvatundeks võimalda lapsele füüsilist lähedust ja tähelepanu.
  • Kuula, mida laps öelda tahab.
  • Jää nutva lapse lähedusse.
  • Anna lapsele teada, mida sina või ema – isa võivad tunda, kui laps nutab.
  • Kui rühmas nutab rohkem, kui üks laps otsusta, kes vajab kõigepealt tähelepanu.

Mida lapsevanemale lapse nutu korral soovitada ?

  • Vähenda lapse pingeid, et tal oleks põhjust vähem nutta
  • Analüüsi ennast, millised tunded sind valdavad, kui laps nutab (süütunne, teadmatus, ärevus, viha, kurbus).
  • Mõtle sellele, kuidas toimida, et lapse nutu põhjus välja selgitada.
  • Küsi nõu ja abi.

Mida võib kohanemisperioodil lapse käitumises märgata?

  • Lapse käitumist on kohanemisperioodil raske prognoosida. Kohanemisprotsessi iseloom on igal lapsel erinev. Näiteks võib mõni laps oma soovimatust lasteaeda tuleku suhtes väljendada väga tormiliselt: ta nutab, viskab end põrandale, hammustab, küünistab, näpistab rühmakaaslasi jms. Väsides võib selline laps äkki rahuneda, magama jääda, kuid ärgates samasuguse hooga jätkata. Selliste ilmingute puhul võib lapse kohanemiseks kuluda umbes üks kuu.
  • Emast lahkumine võib mõne lapse muuta vaikseks, ta sulgub endasse ja on pinges, suheldes ettevaatlik ja umbusaldav. Ta võib istuda üksi nurgas, liigub vähe, hoiab nuttu tagasi ei puutu mänguasju ega toitu. Nähes ema uksel jookseb tema juurde, haarab ema põlvede ümbert kinni ja puhkeb kõva häälega nutma. Sellise käitumisega lapse kohanemine võib kulgeda kaua ja kesta 2-3 kuud.
  • Mõni laps on väga suhtlemisaldis, tervitab kõiki rõõmsalt, suhtleb aktiivselt, jutustab kiirustades kõigest mis on kodus juhtunud või millised mänguasjad tal on, kui head on tema vend või õde. Samas hoiab ta täiskasvanu lähedusse, sööb iseseisvalt, võtab riidest lahti ja ootab teenitud kiitust. Kahjuks võib selline rõõmus olukord kesta 2-3 päeva. Järgnevatel päevadel ei pruugi ta nõustuda lapsevanemast lahkuma ja kohanemisperiood võib kesta mitu kuud.

Millest sõltub lapse käitumine kohanemisperioodil?

Me ei tohi unustada, et kohanemisperioodil teeb laps suuri jõupingutusi, et toime tulla tema jaoks täiesti uue olukorraga.
Võib täheldada, et kergemini kulgeb kohanemine neil, kes on pärit suurest perekonnast, kes aeg-ajalt viibivad ilma ema – isata oma lähisugulaste või tuttavate juures. Uus tundmatu keskkond neid ei hirmuta. Raskemini võivad kohaneda need lapsed, kes on emaga kahekesi, suhtlevad vähe eakaaslastega ja teiste täiskasvanutega. Uues keskkonnas võivad lapsed hakata käituma ettearvamatult, nad vaikivad ja suhtuvad kõigesse ohutundega.
Seega sõltub lapse käitumine kohanemisperioodil:

  • lapse isiksuseomadustest,
  • ema- isa oskusest laps lasteaeda tulekuks ette valmistada,
  • täiskasvanu suhtlemisest lapsega,
  • lapse elukogemusest jms.

Kasutatud kirjandus:
Elkonin, E. 1995. Psihitšeskoje razvitje detskih vozrastah
Solter, Aletha J. 2007. Nutt ja jonnihood. OÜ Väike Vanker