Autor:MA Sirje Almann,TPS alushariduse ja täiendusõppe osakonna juhataja

Tundes lapse temperamenditüübi eripära saame koos aidata lapsel kergemini kohaneda uues keskkonnas, toime tulema erinevates situatsioonides ja toetada lapse isikupärast arengut.
temperemant
Foto:/flickr/

Areng jälgib oma kulgu, rütmi ja mudelit. (Wahlgren:355)

Inimese temperament vajab samapalju tähelepanu, kui kõik muu isiksusega seonduv. Kasvatus aitab lapsel areneda õiges suunas. Igal lapsel on aga oma eripära ja temperament, iseenda tee kasvamiseks ja arenemiseks.
Psühhiaater Lembit Mehilane väidab (2009), et arenguloo esimene episood on väikelapseiga. Teine arenguperiood, mida lastepsühholoogid määratlevad, kestab seitsmendast kümnenda eluaastni. Psühhiaater rõhutab, et meid ei ole ühe vormi järgi valatud. Täpselt nii nagu igal inimesel on oma isikupärane väline kehakuju on tal ka oma kindel temperamenditüüp.

Temperamenditüübd on suhteliselt püsivad ega sõltu east ja olukorrast. Näiteks lapse kohanemine ei sõltu mitte ainult temperamendist või ümbrusest vaid nende kokkusobimisest.
Lapsevanematel ja õpetajatel on hea teada, et muuta impulsiivse lapse reaktsioone ja käitumist vaikseks on raske, et mitte öelda võimatu. Ja seda pole vajagi. Igal temperamenditüübil on oma eelised ja puudused. Meil on vaja teada laste temperamenditüübi tugevaid külgi, et aidata tal kohaneda, paremini suhelda, omandada uusi teadmisi jpm.
Allpool toome temperamenditüübi iseloomulikud tunnused ja soovitused, kuidas sellest tulenevalt lapsega käituda.

Koleerik
Laps on kiire ja liikuv. Ootamist on tal raske taluda. Ilmnevad kerged „emotsionaalsed plahvatused”. Tuju on muutuv (rõõmust kiiresti vihaks). Laps talub raskelt monotoonset tööd, mis nõuab püsivust ja kannatlikkust. Sellest hoolimata on koleerik sageli otsustusõimeline, endas kindel, ei tunne hirmu, armastab riske ja seiklusi. Süvenedes mingisse tegevusse, haarab kaasa ka teisi. Ta armastab vett, ujuda ja palju liikuda. Oma natuurilt on koleerik eksperimentaator- katsetaja.

Kuidas peaksid käituma lapsevanemad ja õpetaja?
Kõige tähtsam- et laps oleks haaratud teda huvitavasse tegevusse. Sellisel lapsel peab päeva jooksul kindlasti olema intensiivne füüsiline koormus. Sport tasakaalustab hästi koleerikut.
Kahjuks peab sellist last kontrollima rohkem kui teisi. Sooviga ennast ületada võib ta sagedamini sattuda ohtlikku situatsiooni. Hea on rahulikult harjutada teda nende tegevustega, kus on vajalik kannatlikkus: meisterdamine, konstrueerimine jm.

Flegmaatik
Rahulik, emotsionaalselt tasakaalukas, püsiv ja distsiplineeritud tüüp. Ükskõik millise ülesande täitmisel äärmiselt aeglane. Oma huvide osas piisavalt püsiv, omandab kergelt päevakava nõudmised. Lärmakaid mänge selline laps ei armasta, samuti intensiivset suhtlemist eakaaslastega. Võtab kaua aega, enne kui võtab vastu mingi otsuse. Kui on otsustanud, siis vaevalt oma otsust muudab.

Kuidas peaksid käituma lapsevanemad ja õpetaja?
Talle võib kerge südamega usaldada ülesandeid: laps-flegmaatik on väga kohuse- ja vastutustundlik. Ärge kunagi kiirustage teda! Siis hakkab flegmaatik tegutsema veelgi aeglasemalt! Flegmaatiku jaoks on täiesti sobimatu kiirustamise õhkkond ja täpne aja limiit. Sellisel lapsel tuleb aidata väljendada oma emotsionaalseid üleelamisi: selgitada talle, mida tunnevad teised inimesed erinevates olukordades, mis talle muret valmistab.
Et lapse käitumine ja mõtlemine ei muutuks stereotüüpseteks, anda talle rohkem loomingulisi ülesandeid, milles oleks võimalik valida mitme otsustamisvariandi vahel. Viia flegmaatikut näitustele, muuseumidesse. Las ta täiendab oma emotsionaalset kogemust.

Melanhoolik
Selline laps on emotsionaalselt väga tundlik ja kergesti haavatav. Emotsionaalne üleelamine kestab tal kaua ja segab keskendumist erinevatele tegevustele. Melanhoolik tunnetab hästi teiste inimeste emotsionaalset seisundit, määratledes seda miimika, intonatsiooni ja liigutuste järgi. ( Miks on onu nii kuri?) Melanhoolik laps vajab lähedaste tunnustust, kiitust ja tuge. Ebakindluse tõttu endas, läheb väga raskelt kontakti eakaaslastega, solvuv ja suhtub äärmise ettevaatlikkusega kõigesse uude. Väiksemgi ebameeldivus võib lapses esile kutsuda pisarad. Melanhoolik reageerib haiglaslikult väljakujunenud emotsionaalse keskkonna muutustele ( uus õpetaja, hoidja peres, lahutus jms.) Väsib kiiresti.

Kuidas peaksid käituma lapsevanemad ja õpetaja?
Sellise lapse jaoks on kõige tähtsam rahulik, heatahtlik psühholoogiline õhkkond kodus ja lasteaias. Last- melanhoolikut tuleb palju kiita, näidates talle usku tema võimetesse. Isegi kui ta täidab ülesande halvasti, tuleb temasse sisendada usku, kiites heaks tema püüdu lahendada üks või teine ülesanne.
Lapsele tuleb luua pidevalt võimalus saada eduelamusi ka kõige tähtsusetuna tunduvatest ülesannetest. Sagedamini rääkida läbi positiivsed momendid, püüda teda eemale tuua murelikest mõtetest. Õpetada talle tegema iseseisvaid valikuid ka harjumuspärastes elulistes situatsioonides (millise mänguasjaga mängida, mida selga panna, kellega mängida, mida süüa jne).

SANGVIINIK
Ta on elurõõmus, liikuv ja uuest tegevusest vaimustuv ja kiiresti kaasaminev laps. Kõige enam meeldib talle muljete vaheldusrikkus. Harva viib alustatud tegevuse lõpuni. Selline laps harjub kiiresti tundmatu olukorraga, haarab endaga kaasa sõpru, võib olla initsiaatoriks erinevate laste riugaste puhul. Ta on uudishimulik ja suudab oma emotsioone vaos hoida. Õpib kergesti, haarates kõike lennult. Sangviinikut huvitab rohkem protsess kui tulemus.

Kuidas peaksid käituma lapsevanemad ja õpetaja?
Lapsele peab kindlasti olema tagatud ligipääs erinevatele tegevustele. Mitte koormata teda ebahuvitava motoorse tegevusega. Küll aga tuleb sangviinikut abistada keskendumisel valitud tegevusele ja viima alustatu lõpuni. Tuleb olla nõudlik. Soovitav on, et kõik pereliikmed järgiksid ühtseid kasvatuspõhimõtteid.
Seega:
Tundes lapse temperamenditüübi eripära saame koos aidata lapsel kergemini kohaneda uues keskkonnas, toime tulema erinevates situatsioonides ja toetada lapse isikupärast arengut. Kasvamise, arengu ja õppimise eelduseks on lapse hea enesetunne! Lapse hea suhe oma lähedastega annab lapsele turvalisuse tunde ja usu iseendasse.


Loe lisaks:
Almann, S. (2010). Lasteaeda rõõmuga. Tea ja toimeta 38: ILO
Adamson, A. (2009). Arst ilma kitlta. Menu Kirjastus
Keltigangas-Järvinen, L. (2004) Temperamentti. Ihmisen Yksilöllisyys WSOY
Lapse iseloom ja temperament Tundes lapse temperamenditüübi eripära saame koos aidata lapsel kergemini kohaneda uues keskkonnas, toime tulema erinevates situatsioonides ja toetada lapse isikupärast arengut.