Laps ja seksuaalsus

21.10.2010. Autor MA Sirje Almann, TPS alushariduse ja täiendusõppe osakonna juhataja

Seksuaalsus on lapse arengus tugevaks jõuks, mis mõjutab tema tundemaailma, väärtushinnangute kujunemist, iseendast hoolimist ja teistega arvestamist.

seksuaalsus

Foto:/flickr/

Meie, lapsevanemate ja õpetajate-kasvatajate, ühine soov on, et lapsed kasvaksid õnnelikeks, hoolivateks, terveteks ja südamlikeks inimesteks. Selleks vajame kõik abi, toetust, julgustust ja teadmisi, et ülesanne lapse kasvamise saatjatena õnnestuks.

Seksuaalsus on lapse arengus tugevaks jõuks, mis mõjutab tema tundemaailma, väärtushinnangute kujunemist, iseendast hoolimist ja teistega arvestamist. Seega on seksuaalkasvatus osa kasvatusest (laiemas tähenduses) ja osa tervisekasvatusest (laiemas tähenduses).

Lapse seksuaalsus on loomulik osa arengust, mis ei ilmne järsku mingil kindlal eluetapil, vaid areneb pidevalt koos lapsega. Soorolli kujunemine algab juba siis, kui lapsevanemad annavad lapsele tema soost tuleneva nime.
Selleks, et laps kasvaks õnnelikuks, on lapsepõlves vaja temaga palju rääkida, arutleda, teda kuulata, temast hoolida, õpetada kõlbelisi väärtusi. See aitab lapsel tulevikus olla avatud, armastada ja olla ise armastatud.

Lapse maailm on täna palju rohkem avatud kui aastaid tagasi. Keskkond, mis last igapäevaselt ümbritseb, toob tema ellu hulga küsimusi täiskasvanute ja laste käitumise või tundmatute sõnade kohta, mille tähendust nad soovivad teada.

Seksuaalsuse tähendusest
Teadlased väidavad, et inimene kulgeb läbi elu n.ö. „seksuaalsuse astmetel”, astudes sünnihetkel esimesele astmele.

Eristatakse:

  • bioloogilist ulatuvust – seksuaalsed reaktsioonid, muutused füüsilises välimuses jm,
  • psüühilist ulatuvust – mina- pildi käsitus, oma tunnete väljendamine, väljendusoskus, teadmine, et mõned sõnad on rumalad, mis on sobiv poisile, mis tüdrukule,
  • eetiline ulatuvus- väärtushinnangud, truudus, moraal,
  • kultuuriline ulatuvus- inimeste omavaheline suhtlemine (pere, sõbrad, naabrid, lasteaed, kool, reklaam, informatsioon, traditsioonid jm.).

Seega astmed, mida mööda laps liigub on seksuaalses arengus on märgilise tähendusega. Lapsepõlves saadud kujutlused ja mälusopis talletunud elamused etendavad täiskasvanu seksuaalses käitumises suuremat osa, kui tavapäraselt arvatakse. Harides oma last seksuaalsetes probleemides aitame tal paremini maailma avastamise protsessis orienteeruda.

Lapsevanemad seksuaalkasvatajatena
Kõik saab alguse kodust ja perekonnast, lapsevanemate suhtumisest üksteisesse, eeskujust, vastastikusest usaldusest jpm. Jälgides ema–isa, nende hoiakuid, suhtlemist õpib laps seksuaalsust ja armastama.

Lapsevanemate elu on nimetatud lapse esimeseks aabitsaks. Laps ootab pidevalt kinnitust, et ta on mõlemale lapsevanemale kallis, et ema ja isa vaheline armastus ja armastus tema vastu on võrdsed.
Esimesed küsimused esitab laps emale ja isale. Lapse igale küsimusele tuleb vastata siis, kui ta küsib. Sellest, kuidas lapsevanem lapse küsimusi väärtustab, neile tähelepanu osutab, otsib põhjust, miks laps nii küsis, sõltub lapsevanema ja lapse edaspidiste omavaheliste usalduslike suhete kujunemine.

Rääkimine seksuaalkasvatuse teemadel võib lapsevanematele olla teinekord raske. Miks?
Isiklik suhe, lapsepõlvekodus, nimetatud teemasid on peetud „tabuks”.

  • Noorusaja seksuaalkogemused ja hoiakud.
  • Teadmiste, oskuste ja kogemuste suhe.
  • Arvatakse, et laps on probleemist juba teadlik.
  • Kardetakse asju nimetada õigete nimedega.
  • Arvatakse, et avameelne vestlus võib kiirendada lapse huvi seksuaaküsimuste vastu.

Lapse kasvukeskkond perekonnas sõltub eeskätt tunnetest lapsevanemate vahel, tasakaalust koduses kasvatuses, kõigi pereliikmete rahulolust ja haritusest.
Kodune seksuaalkasvatus algab juba beebieas, kus lapsele õpetatakse puudutuste kaudu, pakkudes lähedust ja hellust, et tema keha on väärtuslik ja ainulaadne.

Lapsevanemad seksuaalkasvatusest
Lapsevanemate küsitlused, mis on läbiviidud koostöös üliõpilastega, lubavad teha teatavaid üldistusi seksuaalkasvatusest perekonnas.

Soorollide kujunemisele aitavad kaasa laste mängud, mida toetavad pereliikmete ostetud mänguasjad. Lapsevanemad eelistavad tüdrukutele osta nukke ja pehmeid ja karvaseid mänguasju. Eelistustena järgnevad raamatud, legod, pusled ja köögitarbed kodu mängimiseks. Nimetatakse veel kunsti- ja käsitöötarbeid, arvutimänge, multifilme.

Poistele eelistavad lapsevanemad osta ehitusklotse, autosid ja raamatuid. Ostetakse veel rollimänguvahendeid (mõõgad, vibud, rüütlid), arvutimänge, lauamänge. Mängurelvade ostmist märgitakse harva.
Positiivne on, et nii poistele kui tüdrukutele ostetud mänguasjadest nimetatkse raamatut.
Eeltoodust võib järeldada, et lapsevanemad valivad oma lapsele nende soole sobivaid mänguasju. Nimetatud mänguasjade valik toetab soorolli kujunemist lapsel.
Lapsevanemate küsitlustest selgub, et valdavalt peavad nad vajalikuks lapsega seksuaalkasvatuse teemadel rääkimist. Laste küsimusi peetakse tähtsateks ja neile püütakse vastata ausalt ja lapsele arusaadavalt. Ollakse veendunud, et õige aeg rääkimiseks on just siis, kui laps oma küsimuse esitab. Lapsevanemad mõistavad laste huvi soolise erinevuse vastu. Samas on nad üllatunud, kui nende lapsed oma mängudes ilmutavad huvi vastassoo erinevuste vastu.

Valdavalt taunivad lapsevanemad lapse eneserahuldamist. Leitakse, et lapse tähelepanu tuleb mujale suunata, soovitakse rohkem teavet, miks laps nii käitub, arvatakse, et tuleb pöörduda spetsialisti poole.
Küsitlustest selgub, et lapsevanemad peavad oluliseks isiklikku eeskuju meheks ja naiseks kasvamisel. Mainiti, et oluline on arusaam, et mehed ja naised on võrdsed.

Seega teadvustavad lapsevanemad, et

  • seksuaalkasvatuse teemadel on lapsega vajalik rääkida,
  • lapse küsimustele tuleb vastata ausalt, avameelne ja asjalik vestlus vähendab lapse huvi,
  • aeg- ajalt vajavad lapsevanemad asjatundlikku abi,
  • seksuaalkasvatus perekonnas on loomulik asi, mida võrreldakse näiteks lapsele jalgrattasõidu, lugemise-arvutamise või mingi muu tegevuse õpetamisega.

Laste mõtteid poistest ja tüdrukutest
Poiste arvamused heast poisist:

  • sõnakuulelik,
  • hea,
  • koristab mänguasju,
  • ei kakle,
  • kaitseb tüdrukuid,
  • ei lõhu mänguasju,
  • oskab kõike ise teha

Tüdrukute arvamus heast tüdrukust:

  • hea,
  • aitab ema,
  • ilus,
  • sõnakuulelik,
  • tark,
  • ei kakle,
  • korralik,
  • sõbrustab teiste lastega

Lapsed mõistavad oma soolist kuuluvust, saavad aru erinevustest poiste ja tüdrukute vahel, nad on rahul, et on poisid või tüdrukud.

Kumb ma olen- tüdruk või poiss?
Rasmus 4a. ” Ma olen poiss, sest ma käin lasteaias ja olen poisi moodi”
Kadri:3a „Ma olen tüdruk, sest minu nimi on Kadri ja mul on juuksed”
Katariina 6a. „Ma olen tüdruk, sest emme sünnitas mind. Emme tahtis tüdrukut- emmele meeldivad tüdrukud”
Gustav 6a.” Ma olen poiss, sest ma tean seda. Mu nimi on poisi nimi ja ma mängin nagu poiss. Mul on lühikesed juuksed”

Mille poolest poisid ja tüdrukud erinevad?
Birgitta 6a. „Poisid kannanvad teistsuguseid riideid. Ainult pükse ja pluuse. Neil ei ole kleite ega seelikuid.”
Gerda 7a. „Tüdrukud kannavad vahest roosasid riideid, aga poisid ei kanna.”
Lea –Liis 6a. „Tüdrukud on ilusad ja õrnemad, poisid on lihtsalt tugevad.”
Robi 6a. „Poisid nagu ei hoolitse rohkem oma välimuse eest”
Erki 7a.”Sa ju tead ise, et ma olen poiss ja Helenist teistmoodi. Mul on noku, Helenil kaun.”
Eero 6a. „Mulle meeldivad tüdrukud. Mõnikord tahan Kertule musi teha
Jüri 5a.”Poisil ei tule suuri tisse”
Anu4a. „Poisid jooksevad kiiremini”
Johannes 6a.”Poiste mängud on sõjakad, mõnikord on natukeigavad. Tüdrukute mängud on alatilõbusad, ilusad ja pehmed sõnad.”
Katariina 5a. „Poiste mängud on hirmsad ja õudsad”


Kasutatud ja soovitav kirjandus:
Almann, S. (2000). Laps ja seksuaalsus: miks?millal? Kuidas? Tallinn: Ilo
Arujärv, L. (2002). Terve seks algab kodust. Kodutohter 1, 42-45
Cacciatore, R. (2008). Laste seksuaalkasvatus. Tallinn: Varrak
Levi, V. (1986). Vestlus kirjades: psühhohügieenilised mõtisklused. Tallinn: Perioodika