Praktika juhendamine on suur väljakutse

Artikkel on lühikokkuvõte 28.oktoobril, 2010. TPS aulas toimunud lasteaiaõpetajaid koolitavate kõrgkoolide praktika juhendajate ühisseminaril arutletud olulisematest teemadest. Seminari viis maailmakohviku meetodil läbi TPS külalisõppejõud ja vilistlane Ilona Sillak.


Pildil vasakul Ilona Sillak ja paremal Maaja Mänd

Pildil vasakul Ilona Sillak ja paremal Maaja Mänd

Praktikalasteaial on oluline roll, olla vaheetapiks kooli ja üliõpilase reaalse tulevase töökoha vahel. Praktikal saadud kogemus võib mõjutada ka üliõpilase soovi või otsust töötada lasteaias, seetõttu on praktikabaasil ja praktikajuhendajal   suur vastutus.  Praktika lasteaed peab  kogu oma kultuuriga olema üliõpilast  innustav ja toetama  positiivse eeskujuga noore inimese tahet minna valitud alale tööle.  Samas on  oluline  toetada praktikandi kriitilise märkamise oskust. See, mis silmaga nähtav, ei pruugi alati maksimaalselt õige  olla. Lasteaiad on erinevad, situatsioonid on erinevad, vaadata tuleb kriitiliselt. Seda vaatamise ja märkamise kogemust peabki praktikajuhendaja noorele inimesele edasi andma.

Praktikal olles saab üliõpilane reaalse ettekujutuse, mida see töö tegelikult endas sisaldab, saab  juurde enesekindlust ja kinnitust, et tema  kutsevalik on õige.  Samas kogeb üliõpilane  erinevaid lasteaedu, mis aitavad tal leida  endale sobiva, kus ta tahaks töötada – selle temale omase keskkonna. Praktika  lasteaiale on see suurepäraseks  võimaluseks  kohtuda tubli üliõpilase ja  potensiaalse  tulevase töötajaga.

Üks kriitilisemaid kohti lasteaia kultuuris on meeskonnatöö – erinevad inimesed, võimalik rollide segasus, erinevad tavad, erinevad suhted. Kui sinna kusagile vahele paigutub veel praktikant ja ta jääb situatsiooni, kus tema ülesanded ei ole päris täpselt selgitatud ega rollid rühmas  kokku lepitud, võib tekkida arusaamatusi ja ebameeldivusi erinevatele osapooltele.  Üks oluline punkt on siin ausus, et me oleksime üksteise vastu ausad.   Kui näiteks  rühma meeskonnas on probleeme,  siis tuleb anda sellest vajadusel praktikandile teada ja hoolitseda selle eest, et temale jääks praktikast ikkagi positiivne kogemus, et ta ei satuks erinevate suhtevõrkude vahele. Selles seisnebki juhendaja roll, et  praktikant saaks vaatamata kõigele kätte oma õppimise kogemuse ja tagasiside praktika juhendajalt.

Praktika on suur väljakutse õpetajale, kes võtab endale juhendaja rolli. Juhendajalt oodatakse oskusi, mis ei ole ülejõu käivad, kuid seavad  fookusesse juhendaja  enese arengu vajadused. See on mõlema osapoole nii praktika juhendaja kui praktikandi vastastikune arenemine.

Seminaril osalejad tõid ühiselt välja ka juhendajale mittesobivad omadused ja käitumisviisid: *eelarvamused *juhendaja ebakindlus *suhtlustõkked *autokraatsus (õige-vale) *negatiivsus *ignorantsus *juhendaja dominantsus *ülipositiivsus (kõik on super) *liigne aktiivsus *usaldamatus *raamidesse surumine *ükskõiksus *liigne kontroll *juhendaja enda negatiivsus laste suhtes *autoriteedi õõnestamine/ebakohane tagasiside *pedagoogilise eetika eiramine

Kui mõelda esimese praktika peale sõimerühmas ja nende noorte peale, kes üldse esimest korda  lasteaias on,  siis  alguses on  juhendaja kõige olulisem roll julgustamine, toeks ja  positiivseks eeskujuks olemine. Üldjuhul valitaksegi praktikajuhendajaks inimene, kes on positiivne eeskuju, kes suudab olla üliõpilasele võimaluste looja ja tema eneseanalüüsi toetaja.

Praktikajuhendaja ei pea olema üliõpilasele absoluutseks rollimudeliks, kuid ta peab oskama oma tegevust reflekteerida –  miks ma niimoodi tegin ja läbi isikliku eeskuju õpetama reflekteerimist ka praktikandile.

Sõna „tagasiside„ peaks tekitama üliõpilases positiivseid tundeid, mitte hirmu  ega ärevust. Me kõik vajame oma tegevuse hindamiseks tagasisidet. Praktika juhendajajal on ennekõike üliõpilast toetav roll. Ta ei pea olema mitte hinnangute vaid tagasiside andja, peegeldaja ja olukorra hinnanguvaba kirjeldaja („Ma märkasin, et  üks laps tegutses ja mängis hommikupoolikul omaette.”). Mina keel ja mina sõnumid aitavad  vältida hinnangulisust ja muudavad suhtlemise avatumaks. Üliõpilasele tagasiside andmisel peab juhendaja lähtuma  suhtlemise headest tavadest, alustades ja lõpetades  alati positiivsega. Nii tagasiside andmisel  kui  eneseanalüüsi läbiviimisel on toetavaks materjaliks Saka ring (Õun, Mänd 2010)

Seminari lõpetuseks koostati  praktikajuhendajate poolt ühine meelespea, ole:

*positiivne *avatud *toetav *hinnanguvaba *usaldav *tähelepanelik *tolerantne

*kokkulepetest kinnipidav *osapoolte ootuste väljaselgitaja *täiskasvanu tasandil suhtleja *tagasiside andja *praktikandi jaoks olemas.

Praktika juhendajate arengut ja kasvamist toetavad lasteaiaõpetajaid koolitavate kõrgkoolide  poolt korraldatavad seminarid, infopäevad ja kursused.

Soovitatav kirjandus:

Õun, T., Mänd, M. 2010. Pedagoogiline praktika lasteaias. Abimaterjal üliõpilasele ja juhendajale: OÜ Vali Press.