Artikkel on lühikokkuvõte 28.oktoobril, 2010. TPS aulas toimunud lasteaiaõpetajaid koolitavate kõrgkoolide praktika juhendajate ühisseminaril arutletud olulisematest teemadest. Seminari viis maailmakohviku meetodil läbi TPS külalisõppejõud ja vilistlane Ilona Sillak.
Praktikalasteaial on oluline roll, olla vaheetapiks kooli ja üliõpilase reaalse tulevase töökoha vahel. Praktikal saadud kogemus võib mõjutada ka üliõpilase soovi või otsust töötada lasteaias, seetõttu on praktikabaasil ja praktikajuhendajal suur vastutus. Praktika lasteaed peab kogu oma kultuuriga olema üliõpilast innustav ja toetama positiivse eeskujuga noore inimese tahet minna valitud alale tööle. Samas on oluline toetada praktikandi kriitilise märkamise oskust. See, mis silmaga nähtav, ei pruugi alati maksimaalselt õige olla. Lasteaiad on erinevad, situatsioonid on erinevad, vaadata tuleb kriitiliselt. Seda vaatamise ja märkamise kogemust peabki praktikajuhendaja noorele inimesele edasi andma.
Praktikal olles saab üliõpilane reaalse ettekujutuse, mida see töö tegelikult endas sisaldab, saab juurde enesekindlust ja kinnitust, et tema kutsevalik on õige. Samas kogeb üliõpilane erinevaid lasteaedu, mis aitavad tal leida endale sobiva, kus ta tahaks töötada – selle temale omase keskkonna. Praktika lasteaiale on see suurepäraseks võimaluseks kohtuda tubli üliõpilase ja potensiaalse tulevase töötajaga.
Üks kriitilisemaid kohti lasteaia kultuuris on meeskonnatöö – erinevad inimesed, võimalik rollide segasus, erinevad tavad, erinevad suhted. Kui sinna kusagile vahele paigutub veel praktikant ja ta jääb situatsiooni, kus tema ülesanded ei ole päris täpselt selgitatud ega rollid rühmas kokku lepitud, võib tekkida arusaamatusi ja ebameeldivusi erinevatele osapooltele. Üks oluline punkt on siin ausus, et me oleksime üksteise vastu ausad. Kui näiteks rühma meeskonnas on probleeme, siis tuleb anda sellest vajadusel praktikandile teada ja hoolitseda selle eest, et temale jääks praktikast ikkagi positiivne kogemus, et ta ei satuks erinevate suhtevõrkude vahele. Selles seisnebki juhendaja roll, et praktikant saaks vaatamata kõigele kätte oma õppimise kogemuse ja tagasiside praktika juhendajalt.
Praktika on suur väljakutse õpetajale, kes võtab endale juhendaja rolli. Juhendajalt oodatakse oskusi, mis ei ole ülejõu käivad, kuid seavad fookusesse juhendaja enese arengu vajadused. See on mõlema osapoole nii praktika juhendaja kui praktikandi vastastikune arenemine.
Seminaril osalejad tõid ühiselt välja ka juhendajale mittesobivad omadused ja käitumisviisid: *eelarvamused *juhendaja ebakindlus *suhtlustõkked *autokraatsus (õige-vale) *negatiivsus *ignorantsus *juhendaja dominantsus *ülipositiivsus (kõik on super) *liigne aktiivsus *usaldamatus *raamidesse surumine *ükskõiksus *liigne kontroll *juhendaja enda negatiivsus laste suhtes *autoriteedi õõnestamine/ebakohane tagasiside *pedagoogilise eetika eiramine
Kui mõelda esimese praktika peale sõimerühmas ja nende noorte peale, kes üldse esimest korda lasteaias on, siis alguses on juhendaja kõige olulisem roll julgustamine, toeks ja positiivseks eeskujuks olemine. Üldjuhul valitaksegi praktikajuhendajaks inimene, kes on positiivne eeskuju, kes suudab olla üliõpilasele võimaluste looja ja tema eneseanalüüsi toetaja.
Praktikajuhendaja ei pea olema üliõpilasele absoluutseks rollimudeliks, kuid ta peab oskama oma tegevust reflekteerida – miks ma niimoodi tegin ja läbi isikliku eeskuju õpetama reflekteerimist ka praktikandile.
Sõna „tagasiside„ peaks tekitama üliõpilases positiivseid tundeid, mitte hirmu ega ärevust. Me kõik vajame oma tegevuse hindamiseks tagasisidet. Praktika juhendajajal on ennekõike üliõpilast toetav roll. Ta ei pea olema mitte hinnangute vaid tagasiside andja, peegeldaja ja olukorra hinnanguvaba kirjeldaja („Ma märkasin, et üks laps tegutses ja mängis hommikupoolikul omaette.”). Mina keel ja mina sõnumid aitavad vältida hinnangulisust ja muudavad suhtlemise avatumaks. Üliõpilasele tagasiside andmisel peab juhendaja lähtuma suhtlemise headest tavadest, alustades ja lõpetades alati positiivsega. Nii tagasiside andmisel kui eneseanalüüsi läbiviimisel on toetavaks materjaliks Saka ring (Õun, Mänd 2010)
Seminari lõpetuseks koostati praktikajuhendajate poolt ühine meelespea, ole:
*positiivne *avatud *toetav *hinnanguvaba *usaldav *tähelepanelik *tolerantne
*kokkulepetest kinnipidav *osapoolte ootuste väljaselgitaja *täiskasvanu tasandil suhtleja *tagasiside andja *praktikandi jaoks olemas.
Praktika juhendajate arengut ja kasvamist toetavad lasteaiaõpetajaid koolitavate kõrgkoolide poolt korraldatavad seminarid, infopäevad ja kursused.
Soovitatav kirjandus:
Õun, T., Mänd, M. 2010. Pedagoogiline praktika lasteaias. Abimaterjal üliõpilasele ja juhendajale: OÜ Vali Press.