Lapse kohanemine lasteaias on tähelepanu keskmes olnud läbi aastate nii lapsevanematel perekonnas, psühholoogidel kui lasteaia töötajatel. See on ka mõistetav.
Autor : MA Sirje Almann, TPS alushariduse ja täiendusõppe osakonna juhataja
Lapse kasvatamisel on vaja nii tarkust ja mõistmist kui ka soojust ja armastust. Nii ühte kui ka teist on tegelikult raske saavutada, kuid selle poole peab püüdlema. Paradoks on selles, et lapse kasvatamiseks pead eelkõige ennast avardama (Elo Mõttus-Lepik). Lapse kohanemine lasteaias on tähelepanu keskmes olnud läbi aastate nii lapsevanematel perekonnas, psühholoogidel kui lasteaia töötajatel. See on ka mõistetav. Sündmus, mis on seotud lapse lasteaeda tulekuga on pere jaoks uus, tuues kaasa erinevaid tundeid: rõõmu, lootust heale koostööle lasteaia personaliga kui ka muret ja teadmatust
Lapse kohanemist lasteaiaga on võrreldud aedniku tööga, kes peab ümber istutama noore puu. Ta teeb seda ettevaatlikult, kaevab puu mullast välja, kus ta on juba mõnda aega kasvanud. Seejärel hoolitseb tema eest armastusega, kastab teda. Kohanedes uue kohaga puu ikkagi kiratseb. Lehed närbuvad. Sama võib juhtuda lapsega, kes harjumuspärasest keskkonnast tuleb talle täiesti uude keskkonda. Uue olukorraga harjumine nõuab aega ja kannatlikkust
Küsimusi lasteaiaga kohanemisest, millele laps, lapsevanemad ja lasteaiatöötajad vastuseid otsivad on mitmeid: kuidas lapsele lasteaias meeldib, kuidas lasteaed mõjutab lapse arengut, kas lapsevanemad tegid õige otsuse, kuidas uue olukorraga toime tulla, millised on võõrad inimesed lasteaias, kas neil jätkub ikka piisavalt tähelepanu ja hellust lapse jaoks jpm. Milliseks kujuneb lapse argipäev lasteaias, selle eest vastutame koos: lapsevanemad ja lasteaia personal. Alljärgnevalt püüame leida vastuseid lapsevanema ja lasteaia töötajate võimalikele küsmustele, lapsest lähtuvalt avada kohanemise olemuse, et oleksime lapsele targaks ja mõistvaks kaaslaseks.
Mis juhtub lapse organismiga kohanemise perioodil? Kas muutus on ka väliselt märgatav?
Lasteada tulekuga, kohanemise perioodil, märgib Elkonin, toimub lapses teatud sterotüüpide murrang: tuttavast kodusest keskkonnast satub laps harjumatusse, uude keskkonda, kus tema jaoks on palju tundmatut: kindel päevakava, lapsevanemate puudumine, teistmoodi suhtlemine – kõik need muudatused võivad lapse viia pingeseisundisse, mille tulemusena muutub laps isutuks, ilmnevad hirmud, laps keeldub mängimast teiste lastega, on kahvatu jumega, rahutu, põeb sagedamini, kui varem. Kõne areng võib aeglustuda, laps tunnetab rohkem täiskasvanu hääletooni ja miimikat, kui sõnumi tähendust.
Mis on lapse arengu seisukohalt kohanemise perioodil kõige olulisem?
Lapse arengu seisukohalt on kohanemisperioodil kõige tahtsamad tema lähiümbrus, kus ta suurema osa päevast veedab ehk siis kodu ja lasteaed. Hea lasteaed ei saa kuidagi olla lapse arengu piduriks, vaid toetab igati perekonna püüdlusi lapse kasvatamisel. Kohanemise edukus sõltub lapse ja täiskasvanu valmisolekust alustada lasteaias käimisega. Lapse ettevalmistus lasteada tulekuks, tema lasteaeda vastuvõtmine määrab kohanemise iseloomu. Lapse vanus ei ole mitte vähem oluline. Alla kaheaastasel lapsel on lapsevanematest ja kodusest keskkonnast lahkumine raskem. Kolmandal aastal kohanevad lapsed kergemini, sest on uudishimulikumad, kõne areng on kiire, suhtlemiskogemus eakaaslastega suurem.
Milline on lapsele olulise lähiümbruse ja seal viibivate inimeste pingerida?
Teadlased väidavad, et laps võtab uue täiskasvanu omaks läbi ema prisma. Kohates tuttavat, naeratab ema, nii teeb ka laps. Sama kehtib kohanemisperioodil suhte puhul õpetajasse. Lapsele olulise lähiümbruse ja seal viibivate inimeste pingereas on esikohal ema ja lapse suhe. Kohanemisperioodil tuleb sellega arvestada. Teeme vea, kui püüame jõuga last emast eemale saada. Sellega võib laps kaotada nii vajaliku usalduse lähiümbruse vastu. Teisele kohale võime seada lapse ja teised täiskasvanud. See ring laieneb pidevalt. Teades, kui oluline on lapse jaoks täiskasvanu lähedus, teeme jällegi vea, kui lapse sellest ilma jätame. Kolmandaks võib nimetada last ja lähiümbrust. Sageli on väikelapsele kohanemisperioodil tähtsamad mänguasjad, kui teised lapsed. See võib olla ka konfliktide põhjustajaks. Seega on lapse jaoks oluline oma kindla ruumi ja keskkonna olemasolu. Kõige viimasena võib esile tuua laps ja teised lapsed.
Kuidas reageerib laps uuele olukorrale?
Üsna tavaline on, et iga laps reageerib uuele olukorrale omamoodi:
- mõni, olles tähelepanelikult jälginud hakkab omaette mängima;
- teine teeb seda ettevaatlikumalt, jäädes kaua vaatleja rolli, jälgides, mis siis tegelikult toimub;
- kolmas kardab lahkuda emast, lükates tagasi kõik õpetaja ettepanekud selleks, nutab palju ja valjuhäälselt. Põhjused on erinevad ja sõltuvad näiteks:
- lapse kiindumusest emasse ja pere teistesse täiskasvanutesse,
- täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemiskogemuse vähesusest,
- kindla päevarütmi puudumisest kodus,
- eneseteenindamisoskuste ja hügieeniharjumuste vähesusest jpm.
Kui rühma personal ei ole kohanemisperoodil mõelnud läbi oma tegevusi, võib see lapse jaoks tuua kaasa raske kohanemise
Kuidas eristame erinevaid kohanemise tasemeid?
Kohanemise ajal võib märgata füsioloogilisi muutusi lapse hingamissageduses ja südametegevuses. Lapse organism teeb kõik selleks, et kohaneda uue keskkonnaga. Psühholoogiline kohanemine nõuab seniste stereotüüpide vastavusse viimist ümbritseva keskkonna uute nõudmistega. Sotsiaalne kohanemine eeldab lapselt koostegevust uute inimestega, rühma normide ja tavade omaksvõttu, uute rollide õppimist. Isegi rahuldava kohanemise korral võib lapsel esineda isutust, unehäireid ja väsimust. Tuttavad tegevused võivad ununeda. Sellist lühiajalist arengu pidurdumist võib pidada kohanemise perioodil tavapäraseks.
Kommentaarid:
Kuna iga laps on erinev arvan, et aeg on kõige parem vahend, et laps lasteaiaga harjuks. Seda on näidanud mulle minu enda laste harjumine lasteaiaga ja ka õpetajana töötades teiste laste vastu võtmine. Kõige raskem on esimesed kaks nädalat, kus laps ei ole veel uue olukorraga harjunud ja ka vanemal on raske oma lapsest, kellega enne olid koguaeg koos, järsku loobuda. Olen ise emana ja on teisedki emad läinud lasteaiast minema silmad märjad ja süda raske. Kuid inimene harjub kõigega ja kui muud väljapääsu ei ole siis peab selle raske perioodi oma elus üle elama. Hetkel on mul endal jälle ühe lapse lasteaia elu algus ja oleme sunnitud igal hommikul seda üle elama ja seda suurem on kohtumisrõõm õhtul, kui naudime oma tibu igat tegu ja toimetust.