TPS-i diplom avas mulle ukse Stockholmi Eesti lasteaeda

Mõtteid jagas: Reelika Kivimaa, TPS vilistlane aastast 2009, Stockholmi Eesti lasteaia õpetaja.

Fotol on Reelika Kivimaa koos väikese tüdrukuga

Fotol on Reelika Kivimaa koos väikese tüdrukuga

Enne Tallinna Pedagoogilisse Seminari õppima asumist  olid lapsehoidjaks USA-s Ohio osariigis. Mida  olulist  sellest perioodist tahaksid teistega jagada?

Kuna ma ka ise USA-s emaks sain, siis puutusin seal kokku toreda programmiga Every Child Succseed. Programm tähendas mulle palju ja ma oman siiani kontakti inimesega, kes oli minu lapse programmi juht. Ta oli naine 40- dates ja mustanahaline, aga esimesest silmapilgust sai ta ka nagu meie peretuttavaks. Ette oli nähtud, et ta külastab beebit iga nädal kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Mulle jagati põnevat kirjandust sünnijärgsest depressioonist, lapse arengust, väikse lapse psühholoogiast jpm. See oli üks suurepärane programm, mis oli mulle tasuta ja ettenähtud  kui noorele emale. Ja see tundus mulle nii põnev, kui oskasin teadlikult jälgida ja luua seoseid lapse arengus.

Olin ka lapsehoidja kahele väikesele ameeriklasele, kellega samuti siiani on kontakt säilinud, Sisustasin nende päevi nii õues kui toas ja  televiisorit vaatasime vaid ühel päeval – minu lahkumise päeval.

Eestisse naastes  polnudki Sul küsimust, kelleks õppida või mida õppida? Millised tunded sul seoses sisseastumise ja õppimisega  TPS-is meenuvad?

Ma olin väga ärevil sisseastumiskatsetel nähes,  kui palju oli kandideerijaid ja mina olin viimaste seas, kes vestlusele pääses.  Edasised aastad koolis vaheldusid mitmesuguste emotsioonidega, kuid kõik need viisid mind oma tööle lähemale.  Kui tore oli see tunne, kui läksin koju ja laps küsis: mis sul õppida on emme? Kusjuures esmaspäeva hommikul tööle naastes, ootasid mind 20 särasilma, kes samuti aru pärisid.

Õppimine TPS-is oli minu jaoks vajalik ja tähtis. Oli võimalus kuuluda toredate naiste gruppi, kes sama rada käisid, toredaid ideid jagasid, toetasid su mõtteid ja hoidsid vajalikel hetkedel pöialt. Õppejõudude meenutamisel kasutaksin sõnu: mitmekülgsed, lõbusad, heasoovlikud, huvitavad, armsad, targad, ainulaadsed, unustamatud. Julgen selle vastutuse endale võtta küll, et mu grupp ühineks selle arvamusega une pealt. Me räägime koolist ja õppejõududest siiani, kui kokku saame. Meenutame, milliseid näpunäiteid õppejõud meile andsid, millest hoiduma õpetasid ning mida edasi otsima suunasid.

Kooli lõputöö kirjutamine oli väga hariv ja õpetlik ja tasu selle eest, mida nii väga ihaldati, tundus kooli lõpetamise päeval nagu võtmena, mis teele kaasa  anti. Diplom avas mulle ukse Stockholmi Eesti lasteaeda, kuna seal otsiti täiendavat tööjõudu ja ühtlasi inimest, kellel oleks erialane haridus.

Kui ma Rootsi kolisin, siis esimeste asjadena pakkisin kaasa oma konspektid ja muu kirjanduse, mis on siiani mul abiks ja meelespeaks tegevuste ettevalmistamisel, kasvatusküsimuste lahkamisel ja suhete korrigeerimisel nii kollektiivis kui lapsevanematega. Ainsa asjana õpin hetkel juurde rootsi keelt. Ma olen tõesti õnnelik, et õppeprogramm oli põhjalik ja algajale lasteaednikule piisav, et oma tööga toime tulla ka väljaspool Eestit.

Oled nüüd juba üle aasta töötanud õpetajana Stockholmi Eesti lasteaias. Milliseid erinevusi oled täheldanud lasteaiaelus.

Stockholmi Eesti lasteaed pidas oma 40 juubelit 2009. aastal ja sama aasta sügisel tulimegi Rootsi. Algul oli võõras, paljud asjad ei sujunud ootuspäraselt. Möödunud aasta augustikuust  alates olen  40%  koormusega rühmaõpetaja ja kolmel päeval olen assistendiks ühele väga armsale 4 aastasele tüdrukule. Temaga kontakti saada pole raske aga kontakti hoidmine on olnud väljakutseks, millega mõlemad küll kenasti toime oleme tulnud. Suurim tänu selle töö eest on olnud selle erilise tüdruku tahe minuga koos eesti keeles laulda, minu juhendamisel koos maalida,  minuga koos nalja teha ja raamatuid lugeda.

Teised rühma 21 last on vanuses 1,8 – 5 aastat ja suures enamuses on meil poisid. Valdavalt on  lapsed  perest, kus isa on rootslane ja seega näeb meie lasteaia uksel nii hommikuti kui õhtuti rohkem isasid kui nägin seda Eestis.

Siinses eesti lasteaias on päevakava sama, kuid erinevusi on laste toitlustamisel. Toitude valmistamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid toiduaineid ja magustoitu pakutakse vaid kord nädalas. 

Magamine toimub meil kahes grupis nagu sööminegi. Väiksemad lapsed tulevad ennem tuppa ja söövad ennem ja saavad pikema une( 12.45- 14-30). Lapsed magavad madratsitel oma päeva riietega, kuid oma unevajaduse saavad rahuldatud kõik.

Lasteaia eesmärgiks on läbi laulu ja tantsu arendada laste eesti keele oskust, tutvustada eesti kultuuri ja tavasid ning arendada lapsi nii vaimselt kui füüsiliselt. Õppekasvatustegevus lasteaias põhineb samadele alustele kui Eesti lasteaedades.

Püüan täiendada edasi oma  rootsi keele oskust ja tulevikuplaanides on ka õpingute jätkamine eripedagoogika valdkonnas.