Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele

Autor: Maiu Vaatman TPS üliõpilane

Lasteaialaste arengutempo erineb üksteisest vähemal või suuremal määral ning lasteaiaõpetaja ei saa seda kahe silma vahele jätta. Tihtipeale veedavad lapsed lasteaias suurema osa ärkveloleku ajast, ning lapsevanematel napib aega, et süveneda oma lapse arengukäiku.


Foto:/flickr/

Foto:/flickr/

Lasteaialaste arengutempo erineb üksteisest vähemal või suuremal määral ning lasteaiaõpetaja ei saa seda kahe silma vahele jätta. Tihtipeale veedavad lapsed lasteaias suurema osa ärkveloleku ajast, ning lapsevanematel napib aega, et süveneda oma lapse arengukäiku.
Nad küll soovivad teada, kuidas lapsel läheb, aga andekuse märkamiseks ja selle edasi arendamiseks jätkub aega ja oskusi vaid vähestel. Paraku peabki siis olema lasteaiaõpetaja see, kes märkab andekat ja pakub talle võimetekohaseid ja last edasiarendavaid tegevusi.

Üheks eriti varaseks andekuse avaldumise tunnuseks imikutel on peetud pilkkontakti olemasolu, mis võivat esineda lausa vastsündinul, hiljem ka varast esemete silmadega fikseerimist.  Iseloomulikuks on  imiku aktiivsus ja elavus, vähenenud unevajadus, naermine ja naeratamine ka võõrastele, vajadust stiimulite järele, arenenud orienteerumisrefleksi, uudishimu, head informatsiooni vastuvõtmist ja töötlemist, võimet suhteliselt pikka aega ühele tegevusele kontsentreeruda. Kõik see loobki ilmselt head eeldused edasiseks arenguks. Märgitakse ära ka varast puhtuse pidamist, ent ka domineerimispüüdu, oma tahtmise pealesurumist, kergesti ärrituvust.

Andekuse komponentide ja andekate laste eripärade tundmine aitab meil neid andeid paremini avastada. Tavaliselt märgatakse lapse andekust lihtsalt last jälgides. Vanemad, sõbrad või õpetajad märkavad, et laps saab mingite ülesannetega teistest paremini hakkama. Lapse loovuse, motivatsiooni, huvide, võimete ja vajaduste väljaselgitamiseks kasutatakse nii lapse enese, vanemate, õpetajate/treenerite kui ka kaaslaste hinnanguid ning muidugi vaadeldakse ka lapse saavutusi mingites valdkondades.

Lapse kasvatamisel ja arendamisel ei tohi hetkekski unustada, et iga laps on ainulaadne ja kordumatu. Seepärast tuleb igale lapsele läheneda individuaalselt.

Individualiseerimise eesmärgiks on arendada iga last vastavalt tema individuaalsetele omadustele, tema individuaalsele omapärale. Arengupsühholoogia põhitõdedele toetudes toimub areng vaid siis, kui lapse tegevus ja talle antavad ülesanded vastavad tema arengutasemele. Senised koolieelse kasvatuse õppekavad, samuti lasteaiaõpetaja koolituse õppekavad on vähe sisaldanud teemat andekast lapsest ja tema arendamisest: nii väidavad lasteaednikud ise. Samas on lasteaiaõpetajad arvamusel, et andekad lapsed vajavad lisaks tavapärastele tegevustele ka täiendavaid, individuaalseid tegevusi. Andekatele lastele soovitatakse tegevusi, mis arendaksid leidlikust, loovust, mälu. Hea kõneoskuse arendamise eesmärgil tähtsustatakse pidevat suhtlemist lastega. Heaks arendajaks peetakse praktilisi käelisi tegevusi. Kui aga laps omab eriandekust (nt muusikalist, kunstilist vms), siis tuleks lasta tal vastava alaga piisavalt tegeleda.

Lasteaias tehakse sageli grupitööd. Võimaluse korral tuleks andekad lapsed panna ühte gruppi ja anda neile õppimise seisukohalt kõige produktiivsemat olukorda hõlmav ülesanne. Grupeerimine peaks võimaluse korral varieeruma ning alati toimuma vastavalt laste tugevatele külgedele antud ülesande kontekstis (näit. huvid, keerukuse aste, motivatsioon) ning moodustavate gruppide tüübile (struktureeritud, avatud, loov, hajuvusel või ülesande sisul põhinev). Kui võimalik, tuleks lasta lastel ise grupi liikmeid valida. Grupitöö puhul peaks hindama iga lapse individuaalset õppimist.

Andekuse ilmingud on äärmiselt mitmekesised ja nendest ülevaate saamine keerukas. Üks intelligentsuse mõistete piire nihutanud teooria on Howard Gardneri esitatud multiintelligentsuse teooria, mida ta kirjeldas oma 1983. aastal ilmunud raamatus „Frames of

Mind“.  Tema teooria eriliseks väärtuseks peetaksegi seda, et tal on õnnestunud  erinevad intelligentsuse/annete liigid viia ühtsesse süsteemi. Gardner on rõhutanud, et erinevad intelligentsuse liigid on suurel määral üksteisest sõltumatud. Inimese aju erinevad piirkonnad on seotud erinevate annetega – nii võib trauma saanud aju kahjustuse korral saada kahjustatud ainult üks intelligentsuse liik. H. Gardner on veendunud, et tuleks koostada lapse niinimetatud intelligentsuseprofiil, milles kajastuks tema intelligentsuse liikide arengutase.

Kuidas võiks siis rakendada  multiintelligentsuse teooriat laste arendamiseks? Milliseid tegevusi eriandekatele lastele soovitada nii lasteaias kui ka kodus?

Lingvistiliselt võimekate laste köitmiseks on head sõnamängud, jutustada ümber muinasjutte, mõeldes sellele kas kurva või lõbusa lõpu,  võib lasta lapsel täpselt kirjeldada ja kirja panna või lindistada, mida ta teeb või näeb, arvutamisoskuse parandamiseks võiks lasta kirjutada jutukesi, kus tegelased peavad mitut sorti asju kokku loendama, varuge tema jaoks paberit, juturaamatuid, diktofon jne. Vanema rühma lapsel võiks lasta kirjutada kõne näiteks lasteaia lõpupeoks või emadepäevaks.

Matemaatilis-loogilise andeka lapse jaoks on huvitav võrrelda, klassifitseerida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada. Lapsel võiks lasta tegeleda oma kollektsiooni (näit. kommipaberid, tikutopsid) korrastamise ja süstematiseerimisega. Eriti arendavad tegevused on peastarvutamine, mõõtmine-kaalumine, võrdlemine, strateegiliste mängude mängimine ja leiutamine.

Ruumilis-visuaalse võimekusega lapse jaoks on lihtsaim viis omandada informatsiooni pildilisel kujul – näidake talle fotosid või jooniseid, laske tal üles joonistada loodusvaatluse või katsete tulemusi, kasutage selge graafikaga raamatuid, kunstiteoseid jne. Laske lapsel disainida riideid nukkudele nii paberile joonistades kui kangatükkidest, laske tal tõlgendada maali, kujundada tuba (nukunurka), disainida paberist maja koos sisustamisega, lasta võimalikult palju joonistada, modelleerida.

Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid, laske tal salvestada temaatilisi laule, matemaatika tegevustes võiks ta kokku lugeda trummilööke või kujundada muusikalisi mustreid instrumendi abil. Selline laps mõistab suhet heli ja tunnete vahel. Laps võiks laulda, esitada lihtsamaid muusikapalu, arvustada kuulatud muusikateost, juhendada nooremat last instrumendi mängimisel, saata oma laulu rütmipillil, valida meeleolumuusikat pidude alustamiseks ja lõpetamiseks.

Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida stseene ja situatsioone, pallimängus omandab ta matemaatikat paremini kui lihtsalt arve kokku lugedes, laske tal mõõta, kui kaugele ta üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada. Talle tuleks pakkuda mänge, mis arendavad käelist osavust, füüsilist väledust ja tasakaalu, rühti,  silma-käe-keha koordinatsiooni, näit. žongleerimist, erinevaid sportimistehnikaid, tuulelohe lennutamist, miimikaga seotud mänge.

Naturalist – kus võimalik, kasutage ainet selgitades loodusobjekte või loomade, taimede fotosid ja raamatuid. Niisuguste laste puhul on eriliselt efektiivne eluslooduse nähtuste jälgimine õuesõppe raames. Nagu matemaatilis-loogilisele andekale lapsele, meeldib ka talle süstematiseerimine ja klassifitseerimine. Naturalistlik laps oskab tajuda objektide erinevusi ja sarnasusi, detaile märgata. Lapsega tuleks teha loodus- ja ilmavaatlusi, õppekäike loodusesse,  juhendada herbaariumite koostamisel.

Interpersonaalselt võimeka lapse jaoks on tähendusrikas töö rühmas, igasugused meeskonnamängud ja grupidiskussioonid käsitletava aine teemadel on tema köitmiseks parimad vahendid. Selline laps võiks olla nõrgema lapse tugiisikuks, mängude ülesvõtjaks ja teiste laste organiseerijaks.

Intrapersonaalsel lapsel võiks ülesannete lahendamisel lasta näiteks kirjeldada, milliseid emotsioone tekitavad temas uued kogemused, anda talle võimalus ise avastada uusi asju ja vaatluse tulemusi üles märkida. Anda lapsele võimalus enese mõtete, käitumise muutmise ja oma eesmärgi üle mõtisklemiseks ja ise otsustada võimaluste üle areneda.

Eksistentsialistliku intellektuaalsusega laste puhul on võluväega arutelud filosoofilistel teemadel, “lapsesuud” ei maksa alahinnata mistahes eluvaldkonnast rääkides. Vestlusteemadeks, aruteludeks  lastel suur huvi elu ja surma, sünni ja vananemise, nn suurte küsimuste üle.

Kirjeldatud tegevused hõlmavad kõiki vaimsete ja füüsiliste võimete aspekte. Nad on mõeldud kasutamiseks mitte ainult lasteaias ja lasteaiaõpetajale vaid ka kõikides igapäevaelu olukordades, mis hõlmab kõiki inimesi ja kõiki keskkondi, kus andekas laps viibib.

Meie kõrval võib olla peidetud andega lapsi, kelle võimetest pole aimu ei nendel endil ega ka vanematel või õpetajatel lihtsalt seetõttu, et neil lastel pole olnud võimalust end proovile panna oma spetsiifilises andeväljas. Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad motivatsiooni ja huvi. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Just seetõttu vajavad andekad lapsed eriti individuaalset lähenemist.

Paljudes lasteaedades on erinevaid huvialaringe, mis tegelevad lapse erivõimete toetamisega. Andekad lapsed teevad täpselt samu toiminguid, aga liiguvad edasi järgmise taseme juurde kiiremini kui tavalised lapsed.

Andekad lapsed on ühiskonnale rikkuseks. Eelkooliiga on põhjust pidada kriitiliseks perioodiks, sest selles eas lapse arengutempo on kiire. Seega kerkib just eelkoolieas probleem, kuidas lapse individuaalseid võimeid märgata, neid identifitseerida ning andeid arendada.  Lasteaiaõpetajad on arvamusel, et andekad lapsed vajavad lisaks tavapärastele tegevustele ka täiendavaid, individuaalseid tegevusi.

Artikkel on lühikokkuvõte autori poolt 2011 aasta kevadel kaitstud seminaritööst.


Kasutatud kirjandus:

Unt, I. (2005).  Andekas laps: raamat õpetajale ja lapsevanemale. Tallinn:  Koolibri.

Unt, I. (2002). Andekas laps tänases Eestis- tendentsid, reaalsus, prioriteedid. Rmt. Vikat,

M. (Koost.). Andekas laps muutuvas ühiskionnas. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 7-13.

Pittelkow, K.& Jakob,A. (2004). Andekas laps: avasta oma lapse anded ja võimed.   Tartu:

Väike Vanker.

Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu: Atlex.

Smith, P. K., Cowie, H. & Blades, M. (2008). Laste arengu mõistmine. 4.trükk. Tallinn:         Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Smutny, J. F. (2000). Teaching Young Gifted Children in the Regular Classroom.

http://findarticles.com/p/articles/mi_pric/is_200005/ai_4171574816/ 

Textor, M. (25.07. 2006) Hochbegabte Kinder entdeken und angemessen förden.

 http://www.google.com/search?hl=et&rls=com.microsoft%3Aet%3AIE-SearchBox&biw=1346&bih=592&q=hochbegabte+kleinkinder+&btnG=Otsi&aq=f&aqi=&aql=&oq= (vaadatud 02.04.2011)