Kui laps kurdab, et tal on igav….

igav

Allikas: Flickr

Allikas: www.theatlantic.com 26. juunil 2014
Eesti keelne tõlge “TARK VANEM”

Kui laps kurdab, et tal on igav, siis ei peaks vanem talle kohe uusi tegevusi soovitama või uusi mänguasju ostma. Igavustunne on hea lapse kujutlusvõime arengule. Oluline on seegi, et laps oskaks ennast ka üksi olles hästi tunda. Igavus ei ole vanema mure, vaid lapse oma. Seega ei pea vanem hakkama lapsele tegevusi otsima, vaid ta võiks hoopiski aidata lapsel ise oma igavustundega hakkama saada. Kui laps kurdab igavust, siis lõpeta korraks oma tegemised ja mine lapse juurde. Enamasti piisab paarist minutist. Vaata talle otsa, teda kaisutades loo temaga side ja küsi, kuidas tal siiani läinud on. Enamasti võib sellisest paariminutilisest kontaktivõtust piisata, et laps saaks mingist madalseisust üle.

Kui aga sellest ei piisa, siis kuula teda aktiivselt ja paku välja ajurünnaku idee. Näiteks ütle: „Hmm, sa oled kohe täitsa hädas ja sa ei tea, mida teha. Ühtegi mõtet ei tule. See on küll päris paha tunne. Aga mis sa arvad, kui me teeme nüüd väikese ajurünnaku,et erinevaid tegevusi meelde tuletada?“. Ajurünnaku ideed võiks kindlasti juba koolieelikutele tutvustada. Kui laps seda hetkel veel ei tea, siis selgita lühidalt, mida ajurünnaku käigus tehakse. Pange mõtted kirja. Iga idee võib erineva lehekese peale kirjutada ja näiteks ühte karpi kokku koguda. Hiljem saab laps ise sellest karbist endale igavuse korral tegevuste ideid leida. Vähemalt suvel võiks mõneks ajaks unustada nii nutiseadmed kui ka televiisori või siis nende kasutusaega piirata. Samuti ei peaks lapsel olema väga palju mänguasju. Seegi võib tema loovust piirama hakata.

Vanem ei peaks kõiki lapse tegevusi korraldama ja planeerima. Mida rohkem on lapsel aega vabaks mänguks (selliseks, kus keegi ei ütle, kuidas asjad olema peavad), maailma uurimiseks ja ka väikeste riskide võtmiseks (puu otsa ronimine, kividel kõõlumine jne), seda parem on see tema arengule. Näiteks arendab see lapse organiseerimisvõimet, ette planeerimise võimet, eneseregulatsiooni, ühelt tegevuselt teisele üleminekuvõimet, algatusvõimet. Üksi mängides õpib laps ise otsustama, oma probleeme lahendama, looma ja reeglitest kinni pidama. Kõik see on vajalik, et laps saak elus hästi hakkama.

Ja muidugi, kui lapsed mängivad vahel omaette, siis saavad ka täiskasvanud aega üksi olemiseks. Kasvõi võrkkiiges raamatu või ajakirja lugemiseks:)
Why Free Play Is the Best Summer School