Autorid: Kristel Kiisk, alushariduse magistrant; Tiia Õun, eelkoolipedagoogika dotsent


Tallinna Ülikooli alushariduse magistrant Kristel Kiisk uuris 2017. aastal oma magistritöö uuringu raames koolieelses lasteasutuses töötavate algajate õpetajate hinnanguid enda professionaalset arengule üleminekule ülikoolist erialasele tööle. Uurimuse taustaks oli probleem, et üheltpoolt algajad õpetajad on omandanud professionaalse valmisoleku ja toimetuleku koolieelses lasteasutuses erialaseks tööks, kuid uuringud näitavad, et kõige rohkem loobuvad noored õpetajaametist just esimestel tööaastatel (Ingersoll & Smith, 2003, Stokking, Leenders, De Jong, & Van Tartwijk, 2003). Põhiliseks probleemiks on peamiselt ametialased raskused, mis panevad noored õpetajad juba esimestel aastatel elukutsest loobuma. Kirjanduses on märgitud, et algajal õpetajal võib olla probleeme sobivate õpetamismeetodite leidmisega ja kolleegidega suhtlemisega, lisaks võib sellest koormusest ja pingest tekkida läbipõlemisoht. (Stokking, Leenders, De Jong, & Van Tartwijk, 2003 & Einsenschmidt, 2013) Näiteks Wheale (2016) uurimusest selgus, et 2010. aastal erialase tööga alustanud algajatest õpetajatest oli 2015. aastaks lahkunud ametist ligi 30% õpetajatest, neist 13%, lahkus juba esimesel aastal. Õpetajate töökohustuste hulk, kõrged nõudmised ning vähene väärtustamine ja tunnustamine olid põhjusteks, miks noored õpetajad ametist lahkusid. Lisaks tekitab õpetajate lahkumine ametist ka vastava haridusega pedagoogide puuduse, kuna riik ei jõua nii kiirelt koolitada asemele uusi õpetajaid. (Wheale, 2016)

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada algajate õpetajate arvamused oma kogemustest ja professionaalsest arengust üleminekul ülikoolist erialasele tööle. Uuriti, kuidas hindab algaja õpetaja oma professionaalset arengut erialasel tööl, millised on peamised toetuse, juhendamise ja koolituse vajadused algaja õpetaja professionaalses arengus ning kuidas hindab algaja õpetaja üleminekut ülikoolist erialasele tööle.

2017. aasta kevadel viidi läbi 15 intervjuud algajate õpetajatega Harjumaa ja Tallinna lasteaedades. Uurimistulemustest selgus, et õpetajad oleksid esimestel aastatel vajanud rohkem toetust ja abi juhtkonna poolt. Mitmed õpetajad kirjeldasid, et juhtkond küll küsis kuidas läheb, aga probleemide korral lahendust ei leitud. Algajate õpetajate arvamustest ilmnes, et kuigi algajad õpetajad olid muutunud enesekindlamaks õppetegevuse planeerimisel, kujundamisel ja juhtimisel, oli õpetajate suurimaks katsumuseks uue rühmaga alustamine, rühmakeskkonnas enese kehtestamine, reeglite paika panemine ja korra loomine. Õpetajad oleksid vajanud täiendavaid teadmisi lastevanemate nõustamises ja rohkem praktilisi loenguid, mis selgitaksid, kuidas käitumishäiretega või erivajadustega lastega toime tulla. Intervjueeritavad pidasid olulisemaks toetajaks üleminekul ülikoolist erialasele tööle meeskonda, seda siis juhtkonna, kolleegide ja paarilise näol. Samas selgus õpetajate arvamuses, et esimestel aastatel oleksid nad vajanud lisaks veel mentori toetust, juhendamist ja tagasisidet oma tööle.

Uurimistulemuste põhjal võib teha mõned praktilised soovitused, mis aitavad toetada algajate õpetajate kohanemist lasteaias. Juhtkond võiks toetada algajaid õpetajaid neid kuulates ja abistades, määrates mentorid. Lasteaia meeskond koostöös juhtkonnaga võiks  leida võimalusi koostööks ja kogemuste jagamiseks erineva staažiga õpetajate vahel. Algaja õpetaja kohanemist toetab empaatiline ja toetav suhtumine organisatsioonis ja kolleegide konstruktiivne tagasiside.