Lasteaiaõpetajate ja lapsevanemate arvamused hariduslikest äppidest

Autor: Kertu Saare, Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppe üliõpilane

Juhendaja: Elyna Nevski MSc, TLÜ haridustehnoloogia lektor


Tallinna Ülikooli alushariduse bakalaureuse tudeng Kertu Saare uuris 2017. aastal oma bakalaureusetöö uuringu raames lasteaiaõpetajate ja lapsevanemate arvamusi hariduslikest äppidest. Uurimus lähtus probleemist, et tänapäeval on tehnoloogia üsna tavaline osa lapse elust (Plowman & McPake, 2013) ning koolieelse lapse põhitegevus ja peamine õppimisviis ehk mäng on jõudnud digimänguna tehnoloogilistesse vahenditesse (Marsh, Plowman, Yamanda-Rice, Bishop & Scott, 2016). Tänu sellele on täna vaieldamatult seotud haridusega ka nutitelefonid, süle- ja tahvelarvutid, kuid nende kasutamist õppetegevustes, et omandada haridust, pole veel täielikult välja töötatud (Vinter, 2013) ning sageli pärsib uute tehnoloogiliste vahendite kasutamisel õpetajaid hirm hakkama saamise ees ja vastava kompetentsi puudumine (Johnson, Levine, Smith, & Stone, 2010). Andes lapsele tehnoloogilise vahendi kätte, millega laps suudab üliosavalt tegutseda, ei tähenda see, et see on lapsele hea ja kasulik. Tehnoloogia alased nõuandjad on sageli tehnoloogia müüjad, info- ja kommunikatsioonilahenduste (IKT) pakkujad ja äppide (ehk mobiilirakenduste) tootjad, kelle eesmärk on eelkõige kasvatada laste abil turuosa, mis teeb lapsevanematele olukorra raskeks ära tunda, mis nutiseadmes on lastele tegelikult kasulik ning mis mitte. Olukord on ka lasteaiaõpetajate jaoks keeruline, kui lapsevanemad pöörduvad küsimustega lasteaiaõpetajate poole, on oluline, et ka lasteaiaõpetajad oleksid kursis, millised äpid on lastele kasulikud. (Vinter, 2012).

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate arvamused ja hoiakud hariduslikest äppidest, kuivõrd nad neid lastega kasutavad ning millised on lasteaiaõpetajate ja lapsevanemate soovitused hariduslike äppide loojatele. Hüpoteesiks püstitati: Lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad tunnevad end ebakindlalt kui peavad lapse arengu toetamiseks kasutama hariduslikke äppe. Osalt seetõttu, et teadmised ei ole piisavad ning äppide sisukirjeldused ei anna piisavalt informatsiooni.

2017. aasta jaanuaris viidi Harjumaa munitsipaal lasteaedades läbi kaks veebipõhist ankeet küsitlust – üks lasteaiaõpetajatele ning teinelapsevanematele. Lasteaiaõpetajate ankeedile vastas 62 õpetajat ning lapsevanemate ankeedile vastas 240 lapsevanemat. Uurimistulemustest selgus, et Harjumaa lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad hindavad oma teadmisi hariduslikest äppidest pigem halvaks ning näevad haridusliku äpina valmis toodangut, mida keegi soovitab ning millest laps omandab iseseisvalt uusi teadmisi ja oskusi. Uurimusest selgus ka, et hariduslikke äppe kasutatakse Harjumaa lasteaedade õppetöös vähe ning õpetajad leiavad, et kuna lapsed kasutavad kodudes palju nutiseadmeid, siis lasteaias ei tohiks nutiseadmeid kasutada. Uuringus osalenud lapsevanemate lapsed kasutavad keskmiselt peaaegu igapäev nutiseadet, kuid alla laetud äppidest on lapsevanemate arvates väga vähesed hariduslikud äpid. Samuti kasutavad Harjumaa lapsevanemad koos lastega äppe üsna vähe. Uuringus osalenud lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad soovitavad kõige rohkem äppide loojatele, luua eesti keelseid hariduslikke äppe ning teha rohkem reklaami. Soovitatakse lisada äppidele juurde kasutamise juhised ning kirjeldus, mida antud äpp lapse juures arendab.

Tööle püstitatud hüpotees sai kinnitust. Lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad tunnevad ennast ebakindlalt, kui peavad lapse arengu toetamiseks kasutama hariduslikke äppe, kuna nad ei tea täpselt mis on hariduslik äpp ning nad leiavad, et infot hariduslike äppide kohta on liiga vähe.

Oluline on siinkohal teada, et äppide puhul on hariduslik aspekt tugevasti seotud täiskasvanuga, kes juhendab lapse digiseadme kasutust. Peamised juhendamisstrateegiad on aktiivne juhendamine (active mediation), mis toimub äppide kasutamise ajal ning mis hõlmab sisu üle arutlemist, et stimuleerida lapse mõtlemist ja mõistmist; keelav juhendamine (restrictive mediation), milles eelkõige kehtestatakse lapse äppide kasutamisele piirangud või reeglid – ei lubata teatud sisuga äppe kasutada, piiratakse aega või keelatakse kasutamine kindlates kohtades; koos kasutamine (co-using), mis tähendab, et täiskasvanu ja laps kasutavad äppe, kuid vanem ei arutle lapsega sisu üle ega kommenteeri seda.

Lapsed õpivad kõige tõhusamalt reaalse elu kogemustest, täiskasvanu kohestest reageeringutest tegevustele ning saadud tagasisidest. Kuna puutetundlik ekraan on tänapäeval laste elus lahutamatu osa, tuleks lapse seadme kasutamise ajal pigem tähelepanu pöörata sisule ja lapse juhendamisele ning mitte niivõrd piirangutele. (Sims & Colunga, 2013; Nevski & Vinter, 2015).