Autor: Pirje Kurvits, TPS vilistlane
Tänane ühiskond on kiiresti muutuv ning seetõttu on üsna aktuaalne teema õpetajate professionaalsus ja selle arendamine.
Artikkel on lühikokkuvõte autori poolt 2010. a. TPS-is kaitstud lõputööst.
Tänane ühiskond on kiiresti muutuv ning seetõttu on üsna aktuaalne teema õpetajate professionaalsus ja selle arendamine. Õpetaja elukutse on väga oluline, kuna nemad on inimese arengule ühed alusepanijad ning ei piisa ainuüksi esmaõppest koolis, vaid oluline on ka kutseaasta tugiprogrammi läbimine.
Uurimistöö käigus selgitati välja:
*Kuidas ning kui efektiivselt toetab kutseaasta tugiprogramm noort õpetajat?
*Missugused probleemid ja takistused esinevad algajal õpetajal tööle asudes?
Õpetaja esimese tööaasta kohta tehtud uuringutest on selgunud, et õpetaja tunneb ebapiisavat ettevalmistust dokumentatsiooni haldamises, töös lastevanematega, toimetulekus enda või õpilaste stressiga ning klassi/rühma juhtimises. Need probleemid tulid välja ka tugigrupi aruteludes
Igal tugigrupi koosviibimisel oligi suur rõhk juhtumite ja probleemide arutlemisel. Peamisteks probleemideks olid:
• Suhtlemine (vanematega) – näiteks oli mõnel õpetajal mure saada lapsevanema nõusolekut arenguvestluseks
• Distsipliin – probleem tegevuste läbiviimisel, lapsed ei kuula õpetajat
• Võimetuse tunne – õpetajal pole ideid, mida teha ja kuidas last aidata
• Lapse käitumine – õpetajatel oli raskusi probleemselt käituvate lastega (nt laps lööb teisi või käitub rumalasti) aga muret valmistas ka laste nutt ja mittesöömine
Samas arvati, et praktika käigus saadud kogemused olid suureks abiks praeguste olukordade lahendamisel.
Tugigrupis toimus ka juhtumite ja murede üle arutlemine, mille käigus jagasid nii õpetajad kui ka juhendajad omapoolseid kogemusi ning näpunäiteid ja pakuti ka erinevaid lahendusi või motiveeriti toime tulema. Peamised soovitused, kuidas hakkama saada ja erinevate olukordadega toime tulla, olid järgnevad:
• Suurt rõhku tuleb panna meeskonnatööle ja väga tähtis on teha paarilisega koostööd
• Vältimaks suhtlustõkkeid lapsevanemaga, tuleb temaga kontakt leida ja suhelda temaga ka siis, kui laps on midagi väga hästi teinud
• Oma tegemistes tuleb olla järjekindel ja jääda rahulikuks
• Probleemse käitumisega laste puhul tuleb teha vanemaga ja lapsega kokkuleppeid, last tuleb ka kiita
• Teist inimest tuleb aktsepteerida
• Vajadusel konsulteerida spetsialistiga (arst, logopeed, psühholoog)
Esimesel tööaastal tuleb õpetajal lisaks erinevatele probleemidele ja muredele toime tulla ka isikliku kohanemisega uues keskkonnas. Käesolevast uurimusest tuli välja, et kohanemine haridusasutusega, nii sealsete inimeste kui ka dokumentatsiooni ja üleüldise struktuuriga, oli kõikidel õpetajatel üsna lihtne ning see võttis vähe aega, sest lasteaed pakkus omapoolset tuge ning positiivset ja sõbralikku keskkonda. Leidus ka erandeid, kus toodi välja see, et õpetaja pidi üksi hakkama saama kõige uuega harjumisel, selleasemel, et pakkuda lasteaiapoolset tuge ja anda noorele õpetajale nõuandeid.
Suurt rolli mängis ka õpetaja enda isiksus ja selgus, et õpetajad, kes olid aktiivsed ja julged tugigruppides, suutsid kiiremini ka kohaneda lasteaias.
Intervjuude käigus selgus, et õpetajad tunnevad end kutseaasta lõppedes kindlamalt suhtlemises lastevanematega, õppetöö planeerimise ja juhtimisena ning laste motiveerijana. Samas ollakse arvamusel, et õpetaja areneb pidevalt ning arenguruumi on veel piisavalt.
Tugigrupp tähtsustas suhtlemismänge, selleks, et muuta õhkkond vabamaks. Mängu element on omal kohal ka rühmadiskussiooni virgutamiseks ja teistele mõistetava eneseväljenduse harjutamiseks ning üksteise täieliku mõistmise kontrolliks.
Selgus, et mängud õpetajatele meeldisid. Sellest saab järeldada, et kui osalejad on positiivselt meelestatud, on lihtsam ka oma probleemidest ja muredest rääkida.
TLÜ Haapsalu Kolledži õppejõud Mare Tereping uuris noortelt õpetajatelt, mida nad hindavad aasta jooksul tugiprogrammis kogetust kõige olulisemaks, ning ta sai teada, et:
*väärtustatakse aega, mis veedeti analüüsides ja arutledes konkreetsete ette tulnud probleemide üle;
*tunnet, et sa pole oma probleemide ja rõõmudega üksi;
*toetavat, pingevaba, turvalist õhkkonda;
*suurt hulka kogemusi ja uusi ideid;
*asjaolu, et kõik teemad, probleemide analüüsid, küsimused, praktilised ülesanded ning töölehed olid igati asjakohased ja tulid kasuks praktilises töös;
*osalejate valmisolekut oma kogemustest rääkida, teisi kuulata ja mõista, soovitusi anda.
Käesolevast uurimusest selgus, et noored õpetajad tunnevad samuti, et tugigrupp pakkus neile võimalust jagada oma kogemusi – nii muresid kui ka rõõme; tunnet, et pole oma probleemidega üksi; keskkonda, kus on positiivne ja turvaline õhkkond ning suurt hulka uusi ideid.
Uurimistulemustest saab järeldada, et kutseaasta tugiprogramm toetab õpetaja professionaalset arengut, pakkudes tuge nii mentori kui ka tugigrupi näol. Tugigrupp, millest õpetaja kutseaastal osa võtab, peab olema turvaline paik, kus oma rõõme ja muresid saab jagada ning olulist rolli mängib grupi juhendaja, kellele oma probleemid usaldatakse ja kellelt tuge oodatakse. Selgus, et esmaõppes on tähtis roll praktikates saadud kogemustel, mis on vajalikud töös ettetulevate probleemide kõrvutamisel ning lahendamisel. Noore õpetaja kohanemisel ei piisa ainuüksi tema enda isikuomadustest, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka lasteaia valmisolekule olla toetav, aidates algajal õpetajal paremini uue keskkonnaga harjuda.