Heiki Haljasorg: mulle sobib õpetamine

“Arvan, et mulle sobib õpetamine,” leiab Tallinna Pedagoogilise
Seminari alushariduse ja täiendusõppe osakonna kasvatuse ajaloo ja filosoofia lektor Heiki Haljasorg. Lisaks bakalaureusekraadile kasvatusteadustes on Heikil ka bakalaureusekraad ajaloos ning hetkel jätkab ta õpinguid doktorantuuris.

Oled üldhariduskoolis õpetanud  juba 15 aastat, TPSis esimest aastat. Ühes varasemas intervjuus väitsid, et Sulle õpetamine väga meeldib?

Heiki Haljasorg Washingtonis Foto: © Sulev Valdmaa

Ideaalis iga inimene tegeleb sellega, mis talle meeldib ja mis tal välja tuleb. Õpetamine on tore, arendav ja huvitav. Mulle meeldib raamatuid lugeda ja neist saadud teadmisi teistega jagada. Minu esimene ülikooli lõputöö rääkis Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kasvatusest. Huvi kasvatuse ajaloo vastu pani mind mõtlema, kuidas ma ise õpetan ja mida kasulikku minevikust õppida.

Antiikajal räägiti vooruseetikast ehk inimene on võimeline saama targemaks ja paremaks, kui ta iga päev harjutab. Varakeskajal mõisteti, et inimene on ebatäiuslik. See tähendab, et ebatäiuslik on nii õpetaja kui õpilane, nii õppejõud kui üliõpilane. Aga inimestel on olemas hea tahe, nagu kõrgkeskajal rõhutati, siis on võimalik lahenda kõik probleemid. Jesuiitide koolis tegeleti teatri kaudu õpetamisega ning minugi üks tähtsamaid õpetamismeetodeid on õpetada ajaloo suuri ja keerulisi sündmusi rollimängude kaudu. Ka Lennart Meri õppis Pariisis jesuiitide koolis ning tal olid sealt head mälestused.

Uusaegsest õpetamisest on mulle meeldinud kõige rohkem Comeniuse mõtted. Tema ütles, et pilt ja sõna peavad koos olema. Ka minu üliõpilased joonistavad kasvatusteaduste definitsioone pildilisel kujul ülesse ning keerulistest asjadest arusaamine on palju kergem.

Parim tunne, mis õppejõul saab olla, et üliõpilastel silmad säravadning et ta tahab rohkem lugeda ja targemaks saada. Õpilaste edu on inspireerinud mindki rohkem pingutama ja andma endast parimat. Kui ma poleks õpetaja ega õppejõud, siis oleksin paljust ilma jäänud ning mul oleks palju vähem vabadust ja võimalust tegeleda toredate asjadega.

Kuidas iseloomustaksid oma seniseid kogemusi tulevaste lasteaiaõpetajate koolitamisel?

Kogemused on äärmiselt meeldivad. Mind on üllatanud Tallinna Pedagoogilise Seminari üliõpilaste kõrge motivatsioon ja soov teha palju lisatööd, et saada väga head või suurepärast hinnet. Filosoofiat, kasvatuse ajalugu ja eetikat õpetades olen tähele pannud, et üliõpilased mõtlevad kaasa, esitavad huvitavaid küsimusi ning tõesti tahavad lasteaia õpetajaks saada. Võimekamad üliõpilased on lugenud isegi Montessori mõtteid itaalia keeles  ja Rousseau´ mõtteid prantsuse keeles.

Sinu elus on olnud väga huvitavaid sündmusi ja kohtumisi, kas mõni neist on  erilise tähtsusega?

Kes ikka elu huvitavaks teeb, kui seda ise ei tee. Ma loodan, et kõigetähtsam sündmus on veel ees. Aga olulisi sündmusi on olnud palju: sünd, ristimine, ülikooli lõpetamised, abiellumine, tütre sünd, doktorantuuri sissesaamine ning õppejõuks valimine.

Ajakirjanikuna on põnevamaid kogemused olnud intervjuud Eestipresident Toomas Hendrik Ilvese, Vatikani välisminister msgr Dominque Mamberti, Rootsi endise suursaadiku Dag Harteliuse ja Prantsusmaa praeguse suursaadiku Frédéric Billet´ga.

Tänu minu õpilaste edukale esinemisele võistlustel olen käinud Pariisis ja Washingtonis ning sellel aastal lähen Sloveeniasse. Minu õpilased on esinenud isegi USA Senatis Washingtonis, kuhu oli kutsutud diplomaatiline korpus. Kindlasti on elu üks huvitavaimaid hetki olnud paavst Johannes Paulus II audientsil viibimine Vatikanis 2000. aastal ning põgus vestlus temaga.

Lisaks põhitööle pead veel ajakirjanikuametit ja oled isaksväikesele tütrele. Kuidas üks noor mees selle kõigega toime tuleb?

Ma arvan, et isadel on ikka kergem kui emadel. Ma arvan, et värskes õhus vankriga jalutamine ei ole väga suur kohustus. Suvel olen lapsevankriga rohkem õues kui talvel. Üritan ka väikesele tütrele natukene lugemist õpetada Glen Domani raamatu „Kuidas väikelast lugema õpetada“ abil. Näitan talle punase markeriga kirjutanud sõnu „ema“ ja „isa“ ning olen rõõmus, kui ta lugemismängust rõõmu tunneb. Raamatud talle meeldivad. Näiteks prantsusekeelset „Kolme musketäri“ lehekülgi keerab ta minuga võrreldes ikka palju kiiremini. Paksud raamatud on üldse tema lemmikud, eriti sõnaraamatud.

Milliseid väärtusi  pead enda jaoks kõige olulisemaks ?

Kõrgkooli didaktikas pidi iga doktorant tegema ühe loova töö. Mina võtsinoma õppejõu põhimõtted kokku kolme lausesse: bona voluntas amplus est (hea tahe on tähtis), de te da optime (anna endast alati parim) ja semper noli spem deponere (ära kunagi kaota lootust). Ma arvan, et  mida inimene mõtleb, millist muusikat ta kuulab, milliseid raamatuid ta loeb ning millega inimene vabal ajal tegeleb, see pole ükskõik.

Mina kuulan peamiselt Palestrina, Händeli, Vivaldi, Lully, Mozarti ja Pärdi muusikat. See muusika puhastab inimese hinge, annab talle rõõmu ja vaimustust ning tõstab teda argipäeva reaalusest kõrgemale.