Inna Järva: oleme avatud ja paindlikud reageerimisel kõigele uuele

Arvan, et TPS-il on olemas piisav kogemus, mis annab meile arvestatava teoreetilise vundamendi, professionaalsuse, stabiilsuse ja oma näo.

Oled TPSi kauaaegne õppejõud, filosoofiadoktor kasvatusteadustes  ja osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides.

Minu kaks põhiainet TPS-s on multikultuuriline kasvukeskkond ja kasvatusteadusliku uurimistöö alused. Multikultuurilise kasvatuse osas on mul piisav kogemus, mille moodustavad:

• Töö külalisõpetajana Taanis (6 kuud), 1994-1995

• Töö noortega Euroliidust (“Leonardo” projekt, 2 gruppi), 1994

• Töö Kossovo albaanlastega, 1995

• Töö agressiivsete vene lastega projektis “Arts for School – MUS-E” (osales 15 Euroopa riiki), 1997/1999

• Töö USA pensionäridega (“Elderhostel”, 5 gruppi), 1995-2010

• Töötuba Brüsselis (Belgia), 2002

• Loengud Hedmarki kolledžis (Norra), 2003

• Loengud Tampere Ülikoolis (Soome), 2008

• Ettekanded Rzeszowi (2005), Helsingi (2006), Plovdivi (2006), Daugavpilsi (2007), Riia (2008) ülikoolides, Liepaja Ülikoolis (2002, 2006, 2010 ja 2011)

•  Rahvusvaheline projekt “Scandinavian Seminar”  (Taani-USA), 1994

• Rahvusvaheline projekt “EST-DAN” (TPS –Aarhuse P. Sabroe Seminariet, Taani, 4 projekti), 1997-1999

• Rahvusvaheline projekt “New Approaches of Pre-School Teaching to  Form Safe Play Environment” (TPS – Arche Noah lasteaed – Holm, Saksamaa), 2006

• Rahvusvaheline projekt “Multikultuuriline noorsootöö” (Eesti – Soome HM), 2003-2005

• Rahvusvaheline projekt “Innovative Methods of Youth Work in Summer Camps” (TPS – Liepaja Noorsootöökeskus), 2005

• Rahvusvaheline projekt “Õues õppimine” (TPS, TLÜ – Linköpingi Ülikool, Rootsi), 2006-2008

Hea teoreetilise baasi multikultuurilise kasvatuse kultuuriliste lätete omandamisel andis ka minu doktoritöö (kaitstud TLÜ-s 2004):

Põlvkondlikud muutused vene perekondade kasvatuses: sotsiokultuuriline käsitus.Tallinna Pedagoogikaülikool Sotsiaalteaduste Dissertatsioonid  9 (2004).TPÜ Kirjastus.

Mõtteainet huvitavast praktilisest kogemusest kultuuridevahelises suhtlemises pakub ka suhtlemine oma poolvennaga, kes elab USA-s. Kultuurilise ja etnilise identiteedi probleemide mõistmisel multikultuurilises kasvatuses andis hea kogemuse asjaolu, et põlvnen eesti-vene segaperekonnast.

Kasvatusteadusliku uurimistöö aluste õpetamiseks on mul samuti olemas teatav baas:  olen filosoofiadoktor kasvatusteadustes ning olen avaldanud ühe monograafia ja ligi 30 teaduslikku artiklit. Need tööd puudutavad enamuses Eesti vene perekondade kasvatuslikke küsimusi ja muutusi lähenemistes kasvatusele. Olen kirjutanud artikleid ka muudel teemadel, nagu õues õppimisest, narratiivist kasvatusteaduslikus uuringus ja õppeprojektist õppemeetodina. Olen Liepaja ülikooli (Läti) eelretsenseeritavate artiklite kolleegiumi liige.     

Sinu nägemus TPSi kohast  tänasel haridusmaastikul  ja kooli arengu suunast.

Rääkides meie kõrgkoolist, arvan, et meie kooli eripära on unikaalne ja meie vastutus ühiskonna ees on väga suur. Me koolitame kõigis kolmes osakonnas kaadrit, kes hakkab kujundama Eestimaa tulevast sotsiaalkapitali. Alushariduse osakonnas hariduse saanud ehitavad üles vundamendi lapsel hariduse ja harituse saamiseks järgnevatel astmetel, toetavad last tema mõistmisel maailmast ja iseendast. Oskuste ja teadmiste loetelu, mida arendatakse lasteaias võtaks aga siin nii palju ruumi, et ma ei hakka isegi püüdlema selle poole.

Selleks, et kasvava põlvkonnaga midagi valesti ei läheks on vaja kvalifitseeritud noorsootöötajaid. Kui aga on vaja juba midagi parandada või korrigeerida, sekkuvad asjasse sotsiaaltöötajad, kellel on selleks olemas vastavad oskused, pädevused ja kriitiline mõtlemine, et analüüsida situatsiooni ja osata motiveerida inimest tekkinud probleemidest ülesaamisel.

Arvan, et ka meie üliõpilaskaader on unikaalne –  need on kenad noored inimesed, kes oma hoiakutes ei lähe kaasa kommertsistunud maailmaga, kelle jaoks ei ole primaarne kopsakas palk ning kes oskavad näha enda kõrval teist inimest ja hoolida temast. Meie üliõpilastega on meeldiv suhelda ja teha koostööd nende hariduse omandamisel!

Arvan, et TPS-il on olemas piisav kogemus, mis annab meile arvestatava teoreetilise vundamendi, professionaalsuse, stabiilsuse ja oma näo. Seda on vaja selleks, et osata tasakaalustada ühiskonnas ja maailmas toimuvaid kiireid muutusi.  Samas me oleme head praktikud: oleme avatud ja  paindlikud reageerimisel kõigele uuele. Loodan, et me ei kommertsistu, ei kaota oma vaimsust ja oma nägu ning ei muutu ühe või teise kommertskõrgkooli taoliseks.

Ma loodan, et tulevikus pakub TPS kõrgkoolina ka magistriõpet – selle tulemiks võiks olla pedagoogikamagister, mitte akadeemilise suunaga kasvatusteaduste magister (MA).