Kristi Vinter: töö üliõpilastega on inspireeriv ja innustav

On suurim heameel kui näed kõrvalt seda, kuidas tormakatest ja eneseteadlikest päevaõppetudengitest kujunevad kolme aastaga laia silmaringiga tasakaalukad õpetajad.

Mida Sulle on andnud õppejõu aastad TPS-is?

Praeguseks hetkeks olen TPSis töötanud juba kokku 5 aastat. Tunnetan tugevalt seda, et õpetamine on parim õppimine. Pean neid aastaid enesearengu seisukohalt oma elus väga olulisteks. Olen saanud hulgaliselt häid ja toetavaid kolleege, mõttekaaslasi ja sõpru.

Töö üliõpilastega on inspireeriv ja innustav. Olen praeguseks saanud jälgida õpingute käigus kujunevaid tulevasi õpetajaid esimesest kuni lõpukursuseni juba 2 lendu. On suurim heameel kui näed kõrvalt seda, kuidas tormakatest ja eneseteadlikest päevaõppetudengitest kujunevad kolme aastaga laia silmaringiga tasakaalukad õpetajad. Juba praegu kogen seda, et pole vist olemas Eestis paika, kus mõni auditooriumis kohatud lasteaiaõpetaja mind ei tervitaks.

Oled üliõpilaste hulgas hinnatud õppejõud, mentor, doktorant – kuidas Sa ennast nende rollide ja kohustuste vahel jaotad?

Rolle on tekkinud viimastel aastatel tõepoolest mitmeid. Aga kuna neil rollidel on ka suur ühisosa ning igaüks neist pakub põnevaid väljakutseid, siis ega väga peagi end jagama – õpingud ja uurimistöö annavad väärtuslikku mõtlemisainet ja värsket materjali, mida üliõpilastega auditooriumis arutada ja analüüsida. Mentoriks olemine aitab oma töid ja tegemisi samavõrra reflekteerida kui nende värskete kolleegide omasid, kellega sellel arendaval teekonnal koos käime.

Mida enam töö ja hobi kokku saavad, seda vähem tajud selles kohustust. Minu töö on ka minu hobi. Ainult ühest asjast tunnen hetkel pisut puudust ja see on töö lastega.

Sinu doktoriõpingute uurimisteemat võib Eesti alushariduse seisukohalt  innovaatiliseks pidada?

Olen oma uurimustega tihedalt seotud meedia ja väikeste lastega. Kandsin seda teemapisikut juba 2004 aastast, kuid doktoriõpinguteni jõudsin alles 2008 aastaks. Praeguseks on minu õpingutest kujunenud jällegi põnev teekond, kus uurimine ja praktiline töö erinevate vahvate projektide toel käivad käsikäes.

Eesti alushariduse seisukohalt loodan oma doktoriõpingute ja projektitöödega anda väikese sisendi ja impulsi uue ja põneva valdkonna – meediakasvatus – tekkimisele ning koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava osaks kujunemisele. Eks aeg näitab kuidas õpetajad selle vastu võtavad ja praktikas kasutama hakkavad aga senised tegevused ja koolitused õpetajatele on olnud väga julgustavad. Eks iga algus on vaevaline ning ega väikeste laste meediakasvatus pole ka mujal maailmas kuigi tugevalt veel välja arendatud. Samas pööratakse üha enam sellele valdkonnale tähelepanu ka Euroopa Liidus. Ilmselt siis väikeseks alushariduse innovatsiooniks seda Eesti tasandil isegi võiks pidada.