Praktikaga seonduvad pinged ja hirmud üliõpilasel

Autor: Maarja Tarros, TPS vilistlane

Praktikal on oluline tähtsus lasteaiaõpetajaks kujunemisel, sest õpetajaks õppiv üliõpilane vajab igapäevaseks toimetulekuks konkreetseid praktilisi oskusi, mida rakendada oma tulevases töös.

Foto:/flickr/

Selleks on TPS-is välja töötatud praktika süsteem, mis valmistab ette koolieelse lasteasutuse õpetajaid.

Viibides praktikal peab üliõpilane toime tulema ka mõjutustega, mis kaasnevad tema isiksuseomaduste, emotsionaalse seisundi, negatiivsete emotsioonide, hirmude ning kõikide uute kogemuste ja teadmistega. Kõige selle juures vajab üliõpilane pidevat toetust, juhendamist ja asjakohast nõustamist.

Emotsioonid, nii positiivsed kui ka negatiivsed, on inimese  igapäevaelu lahutamatu koostisosa.. Hirm, kui negatiivne emotsioon, on paratamatu.  Kui hirmu tekitajaid ei vähendata, ületata või tõkestata, võib olukord muutuda pingeliseks.

Tekib küsimus, kuidas kõik need kaasneda võivad tegurid õppepraktika käigus lasteaiaõpetajale mõjuvad?

Esimese ja kolmanda kursuse üliõpilaste seas läbiviidud küsitluse tulemusena selgitati välja üliõpilase hirmude põhjused praktikaeelsel perioodil ja praktika ajal ning hirmudega toimetulek.

Enamusel esmakursuslastel tutvumispraktika eel hirme ei olnud, seda tänu heale eelnevale selgitustööle, et tutvumispraktikal ülesandeid seoses tegevustega pole.

Kuna esimene tõsine praktika oli intervjuu läbiviimise ja uurimuse valmimise ajal esmakursuslastel alles ees, siis vastati, et praktikale eelneval perioodil on peamisteks pingete tekitajateks hirm uue koha ning hakkamasaamise ees.

Hirmuks hakkamasaamise ees peeti silmas tegevuste planeerimist ja läbiviimist. Hirm ja teadmatus uue koha ja eesootava ees on loomulik hirm. Igaüks elab üle oma kohanemise raskused. See kestab ju terve elu ning pole üksnes praktikatega seotud.

Kuna üldiselt puudub üliõpilastel igasugune varasem kokkupuude tulevase praktikabaasiga, siis enne praktika algust võiks olla võimalus kohaga tutvuda – näha rühmaruume ja suhelda lasteaiapoolse juhendajaga. Esmakursuslased on arvamusel, et pingeid ja hirme saaks ennetada rääkides, uurides ja arutades vanema astme üliõpilastega olukordadest, mida nemad  on praktikal kogenud.

Kolmanda kursuse üliõpilaste seas soodustas kartlikust praktika ees ka eelnev ebameeldiv kogemus lasteaiapoolse juhendajaga. Kuid konfliktid on alati kahepoolsed ja kerged tekkima olukorras, kus inimeste vahel valitsevad erinevad  arusaamad ja väärtushinnangud või ei anta  vastastikusele tegevusele piisavalt tagasisidet. Palju sõltub ka isiksuseomadustest. Praktikal tekkida võivad  konfliktid on niisama normaalne nähtus, kui kõik muu suhtlemisega seonduv.

Hirm koolipoolse juhendaja ees on seotud  kartusega saada nõrka hinnangut selle eest, mida juhendaja antud päeval praktikabaasi külastades näeb. Halb hinne loob üliõpilaste seas palju pingeid, sest suureneb võimalus jääda ilma igakuusest õppetoetusest.

Rääkides pingete ja hirmude taandumisest, leidsid kolmanda kursuse üliõpilased, et esinenud raskused hakkasid taanduma ja kaduma nendega silmitsi seistes.

Ükski esmakursuslane ja enamus kolmanda kursuse üliõpilastest ei tundnud end oma hirmudega üksinda. Toetust saadi meeldivate suhete korral juhendajalt, lastelt, kursusekaaslastelt, sõpradelt ja perekonnalt. Samuti toovad õnnestunud tegevused ja kordaläinud päevad  positiivsust ning rõõmu.

Toetudes tutvumispraktikale, nägid esmakursuslased lasteaiapoolsetel juhendajatel, kui oma emotsionaalse seisundi toetajatel olulist rolli edaspidistel praktikatel.

Kolmanda kursuse üliõpilased on samal arvamusel, kuid toetudes kogemustele saavad  väita, et alati ei pruugi olukord nii olla.  On olemas kahte sorti juhendajaid – need, kes tunnevad siirast huvi praktikandi töö vastu ja soovivad aidata kaasa tema arengule, ning need, kelle suhtumine on küllaltki pealiskaudne.

Positiivne on see, et need praktikandid, kes on kogetud raskustest üle, tunnevad end  enesekindlamatena ja lähevad julgemalt järgmisele praktikale vastu. Lõpetuseks võib väita, et õppepraktikal kogetu jätab jälje tulevasele lasteaiaõpetajale ja järgmisele eesootavale praktikale.

Allikad:

Hayes, N.  „Sotsiaalpsühholoogia alused“

Kidron, A. „Isiksus“ ja „Suhtlemine“

Lewis, L. „Kuidas juhtida oma emotsioone“

Riemann, F. „Hirmu põhivormid“.