Marju Võrno Tallinna Ülikool, Haridusteaduste Instituudi alushariduse pedagoogi eriala magistrant
Aino Ugaste Tallinna Ülikool, Haridusteaduste Instituudi professor.

Et tagada lastele kvaliteetne alusharidus ja sujuv üleminek kooli ning edukas ettevalmistus õpinguteks on väga oluline lasteaiaõpetajate kõrgetasemeline koolitus. Alushariduse valdkonnas töötavat inimest näevad lapsevanemad ja kaastöötajad spetsialistina, kes on võimeline edukalt ja professionaalselt mitmesuguseid erialaseid probleeme lahendama.

Magistrantide õppekäik Soome lasteaedadesse
Tallinna Ülikooli esimese aasta alushariduse pedagoogi eriala magistrandid said võimaluse täiendada oma teadmisi Soome lasteaiaõpetajate professionaalse arengu küsimustes. Magistriõppe õppekavas on olulised lasteasutuse õppekasvatustegevuse juhtimise, pedagoogilise nõustamise ja kvaliteedi hindamisega seotud teemad ning alushariduse uuenduslikkust ja rahvusvahelisi suundumusi käsitlevad valdkonnad, mis toetavad alushariduse pedagoogi kui spetsialisti professionaalset arengut. Selleks, et magistrandid uuriksid ka teiste riikide õpetajate kogemusi korraldati õppereis Soome. Õppereisi raames külastati Helsingi Pelimanni lasteaeda ja eesti keelset eralasteaeda Anni ning Caisa kultuurikeskust. Käesoleva artikli eesmärgiks ei ole detailiselt kirjeldada, mida nägime ja tegime vaid jagada Teiega mõtteid ja emotsioone, millega antud reisilt tagasi tulime.

Mitmekultuuriline alusharidus
Õpetaja professionaalsusest lähtuvalt oli väjasõidu üheks suurimaks eesmärgiks Soome alushariduse mitmekultuurilisusega tutvumine. Meid ees ootav vaatepilt võrreldes eesti lasteaedadega oli esialgu ehmatav ning võõras – lasteaias, kus käib ligi 180 last, räägiti 32 erinevat keelt, lasteaias oli palju erinevaid kultuure, nahavärve ja rahvusi. Kuuldud, nähtud ja väljaöeldud faktid, mis panid meid kui lasteaiaõpetajad hetkeks mõtlema, kas me ikka oleme nii tolerantsed, kui väidame end olevat. Kõige selle üle mõtiskledes, kuuldus lasteaiajuhataja lause, kuidas me vajame erikultuuriga inimesi enda hulka, sest igaltühelt on väga palju õppida. Professionaalne õpetaja mõistab ja näeb teise kultuuritaustaga lastes rikkust õpetamaks tolerantsust ning tutvustamaks teisi kultuure. Teiste kultuuride eripäradega arvestamine kuulub eesti koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtete hulka ja ilmselt oleks ka Eestis oluline laiemalt arutada, et kuidas me lasteaias seda põhimõtet rakendame.

Mitmekeelne lasteaed
Mitmekultuurilisuse oluliseks osaks on mitmekeelsus. 2014/2015 õppeaasta alushariduse temaatiline järelevalve kinnitab, et Eesti lasteasutustes tegeletakse aktiivselt lastega, kelle kodune keel on erinev lasteasutuses kasutatavast keelest. Erinevates mängudes ja
tegevustes õppimine julgustab lapsi kasutama keelt, mis ei ole nende kodune keel. Eestis toetame muukeelseid lapsi rääkima eesti keelt, kuid miks me ei julgusta lapsi rääkima võõrkeeli? Maailmas on palju põnevaid keeli ning nende olemasolu ei saa eirata. Mitmekeelne kasvatus saab alguse lasteaiast. Lapsi tuleb ergutada võõrkeeli rääkima ilma, et nad kardaksid eksida. Soomes elavad lapsed õpivad 12 aastat rootsi keelt, mida nad ei räägi, sest nad kardavad eksida. Sarnast olukorda võib märgata ka Eestis eesti keelt kõnelevate laste seas, kes õpivad aastaid vene keelt, kuid samuti ei ole valmis selles keeles kõnelema. Järjekordne mõte, mis pani meid analüüsima oma tegevust lasteasutuses – kuidas ja mil moel tutvustame lastele võõrkeeli ning milline on meie toetus laste julgustamiseks. Jäi kõlama mõte Caisa kultuurikeskusest, et alushariduse eesmärgiks on olla sild kultuuride vahel.

Õpetaja roll
Õpetaja on laste jaoks selleks suunavaks sillaks, mis juhatab neid erinevate kultuurideni. Lastele on oluline tutvustada ja selgitada, kui erinevad võivad inimesed olla. Tolerantsuse idee külvatakse koolieelses eas, mil kõige suuremaks õpetajaks lastele on meie endi teod ja eeskuju. Tolerantsust tuleb õpetada tegude mitte sõnadega, see tähendab, et peetakse oluliseks liikuda lasteasutusest välja ja näidata lastele teise kultuuri esindajaid nende igapäevaste toimetuste juures, näidata, et nad on samuti osa meie ühiskonnast. Mitmekultuurilise hariduse eesmärgiks on märgata ning integreerida erinevaid kultuure.

Võimalus saada osa õppereisist Soome avardas suuresti silmaringi, pani sügavamalt mõtlema meie alushariduse olukorrale Eestis ja arendas meie arusaamu mitmekultuurilisusest. Mitmekeelsuse ja –kultuurilisuse valdkonnas on meil eestlastel soomlastelt palju õppida.
Täname Pelimanni ja Anni lasteaeda, Caisa kultuurikeskust ja Risto Keskineni huvitava õppekäigu organiseerimise eest!