Lapsest lähtuva kasvatuse olemus ja tähtsus lapsele eesti kasvatusteadlaste ja lasteaiaõpetajate nägemustes

Autor: Ulla Orgusaar, TPS vilistlane

Uue Koolieelse lasteasutuse riikliku raamõppekava (edaspidi RÕK) valguses tundus oma lõputööd kirjutades oluline leida lapsest lähtuva (edaspidi LL) kasvatuse sisu ning kõrvutada omavahel kasvatusteadlaste positsioone, kes nähes perspektiive kavandavad muutusi, oskavad teoreetiliselt kõrvutada erinevaid kasvatusmudeleid ja lähenemisi ning lasteaiaõpetajate hoiakuid, kes tegelevad lastega oma praktilises igapäevatöös.

Teoreetiline seisukoht

2008. a. jõustunud RÕK toetab LL kasvatust ja lasteaia tegevuskultuuri arenemist. Õppe- ja kasvatustöö lasteaias on orienteeritud positiivsele suhtumisele lapsesse ja see toetub lapse huvidele, mille tulemuseks on lasteaiategevuskultuuri põhinemine LL kasvatusel ja  kahe maailma – täiskasvanute ja laste oma – põimumine.  RÕK viitab LL õpikäsitluses lapsele, kui õppe- ja kasvatustegevuses aktiivsele osalejale, kus  last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Selleks, et tekiks ja säiliks tahe õppida, on vaja jälgida lapsi, nende kultuuri ja arvestada igaühe individuaalset arengutaset. Antud seisukohad on avatud projektõppe alustaladeks, mis on kandvaks jõuks LL kasvatuses.

Projektõppes on õpetaja roll suuresti erinev sellest, millega enamik õpetajad on harjunud. Traditsioonilise õppe puhul on õpetaja see, kes valdab kogu teadmist, mida ta õpilastele edastab. Projektõppe puhul ei juhi õpetaja enam mõtlemist. Selle asemel on õpetaja vahendaja, toetaja, juhendaja ja õpipartner. Projektõppes on õpetaja ülesandeks õpivõimaluste loomine, ligipääsu tagamine informatsioonile ja õpilaste juhendamine. Projektõpe annab võimaluse edu saavutamiseks ja arenguks kõigile õpilastele.

Projektõppe juured ulatuvad konstruktivismi ja põhinevad selliste psühholoogide ning õpetajate, nagu Lev Võgotski, Jerome Bruner, Jean Piaget ja John Dewey töödel. Konstruktivistlik õppimine tähendab õpilaste aktiivset osalemist probleemide lahendamisel ning kriitilist mõtlemist õpitegevuses, mis on õpilaste jaoks asjakohane ja põnev. Õpilased kontrollivad oma õpitegevust ja konstrueerivad ise oma teadmised vastavalt nende kasutuses olevatele allikatele ning kogemusele. Projektõpe lõpeb tulemiga, mille juures on tähtis, et laps saaks ise ka aru, et ta on midagi õppinud, uusi teadmisi saanud. Ka suudavad nad omandatud teadmisi üle kanda erinevasse konteksti, sest neile on õpetatud informatsiooni leidmist ja analüüsimist, mitte faktide päheõppimist.

Eestis on selle sajandi kolmekümnendatel aastatel projektitöö põhimõtetele olnud väga lähedal Johannes Käis, kes kirjeldades õpilase loomingulist isetegevust kirjutas järgmist: “õpilane ise leiab mõtte- ja tahteergutusi, seab probleemi, määrab töö sihi ja eesmärgi /…/;  valib ise töövahendeid, otsib teed eesmärgile, korraldab töökäiku, kaaludes üksikuid samme töös, ega tööta eeskirja, käskluse järgi  /…/; ta ise kontrollib oma samme, hindab ning arvustab töötulemusi ja leiab rahuldust oma tööst” (Käis 1992, 23).

Projektõpe jaguneb tinglikult kaheks: kinnine projekt ja avatud projekt.

Kinniseks projektiks nimetatakse seda, kui teema algataja on õpetaja. Avatud projektiks aga laste endi poolt algatatud probleemi lahendamist. Idee tuleb lastelt.

Projekt on tervik, milles kerkivad esile kõik olulised asjad ja ilmingud, mis on inimese elus vältimatud. Arvatakse, et projekt jätkub lapse mõtetes, kodus, sõpradega olles või muudes mitteformaalsetes õpikeskkondades, mille tähtsust õppimisele peetakse peamiseks (Kinos & Pukk 2010). Projektitöö käigus saavad lapsed muuhulgas ka võimaluse harjutada omavahelist koostööd ja probleemide lahendamist.

Eesmärk ja metoodika

Käesoleva artikli eesmärgiks on analüüsida lasteaiaõpetajate ja kasvatusteadlaste arusaamu LL kasvatuse tähtsusest  lapsele. Andmete kogumismetoodika põhines  intervjueerimisel, mida viidi läbi elektroonilisel teel kaheksa kasvatusteadlastega ning anketeerimisel e-formulari keskkonnas 65 lasteaiaõpetajaga.

Lapsest lähtuv kasvatus ja avatud projektid 

Lasteaiaõpetajate ja kasvatusteadlaste LL kasvatust puudutavate arvamuste kõrvutamisel selgus, et mõlema valimi esindajad pidasid LL kasvatust peamiselt positiivseks nähtuseks. Lasteaiaõpetajad omasid sügavaid teoreetilisi teadmisi selle kohta, mida tähendab LL kasvatus. Kasvatusteadlased nentisid, et LL kasvatus on aja nõue, kuid samas ka tuletasid meelde, et tegelikult on ka enne kasutatud sama õpet, kuid teise nime all – lapsekeskne, isiksusekeskne, lapsepärane vms – kõikide nende sügavam sisu on arvestamine individuaalsusega. Nii kasvatusteadlased kui ka õpetajad kinnitasid, et LL aitab igati lapse positiivset minapilti kujundada. Üldistavalt võib öelda, et LL kasvatuse osas enamuse respondentide arvamused ühtisid. Vaid kuuendik lasteaiaõpetajatest jäi antud küsimuses teisele seisukohale – nemad osutasid LL kasvatuse rakendamise puhul ettetulevatele tööalastele raskustele ning suhtusid skeptiliselt lapse võimesse olla otsustaja. Samas võiks võrdlusmomendina välja tuua kasvatusteadlaste viited LL kasvatusega kaasnevatele ohtudele, mis pigem võivad tuleneda õpetajate ebapiisavast valmisolekust. Vastanud õpetajad jagunesid suhteliselt võrdselt vanuse-, štaaži- ja hariduse poolest, kelle vastused ei pooldanud LL kasvatust ja avatud projektipõhist õpet. Analüüsist järeldus, et nii autoritaarsus kui ka LL kasvatusstiil, stampides mõtlemine või loov professionaalne lähenemine oma ametile ei sõltu east ega haridustasemest, vaid tunduvad lähtuvat iga õpetaja personaalsetest isiksuseomadustest.

Vastustest selgus, et õpetajad olid teoorias üsna kompetentsed, kuid avatud projektõppe olemuslikku sisu poolte respondentide tunnistusel ei teatud. Avatud projektide all peeti silmas õppekäike, avastusõpet ja ainevaldkondade integreerimist mõistmata laiemalt, et tegu on projektõppe komponentidega. Huvitava paradoksina selgus, et ka viis kasvatusteadlast kaheksast ei teadnud, mida tähendavad avatud projektid. Õpetajate sõnul kasutatakse kinniseid projekte päris palju, avatud projektide osas valitses teadmatus – mõiste oli paljudele vastanutele uus ja tundmatu. Siit võis järeldada, et sellealast informatsiooni pole piisavalt – vajaka jääb nii koolitustest kui ka erialasest kirjandusest.

Tagasiside 2008 jõustunud RÕK-i kohta praktikas

Uurides kasvatusteadlaste poolt saadud RÕK-i alast tagasisidet selgus, et kolmel kaheksast puudus igasugune vastukaja lasteaedadelt, kuid nad kinnitasid, et RÕK on vastanud nende ootustele. Üllatusena selgus, et 5% õpetajatest ei olnud veel RÕK-iga tutvunud uurimisandmeid analüüsides võis leida seoseid, et nad ei soosinud ka LL kasvatust ja avatud projekte. Enamus kasvatusteadlasi ja lasteaiaõpetajaid arvasid, et RÕK toetab positiivse enesehinnangu kujunemist. Samas mõningate kasvatusteadlaste väiteid, et õppekava ei ole rakendunud ja õpetajad alles kohanevad RÕK-iga kinnitas ka 15% õpetajaist, kes jagasid sama arvamust. Nii nagu RÕK-i kohaselt peaks laps õppe- ja kasvatustegevuses olema aktiivne, tegevuste kavandamisse kaasatud osaleja, nii kinnitas ka enamus õpetajatest ja kasvatusteadlastest, et RÕK toetab positiivselt partnerluse, individuaalsuse, ja mängulise õppetegevuse rolli – ühtlasi toodi välja õpetajate võimalust loovalt läheneda õpetamisse ja ise otsustada. Samuti hinnati õppetegevuste valdkondade integreerimist. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et nii kasvatusteadlased kui õpeajad peavad RÕK-is väljatoodud lapse õigusi ja huve arvestavaks. Lasteaedades on koostatud õppekavad RÕK-ile toetudes ja õppetöö toimub sellest lähtuvalt. Üldiselt RÕK-i kiidetakse – sellega on loodud kõigiti head eeldused Eesti haridussüsteemis LL kasvatuse rakendamiseks lasteaedades.

Selgus, et suur osa vastanud õpetajatest (80%) on saanud koolitust ja informatsiooni avatud projektide ja integreeritud tegevuste kohta. Samas ilmnes vastuolu – nii paljude koolituse läbinud õpetajate kohta kasutavad ainult 2% neist avatud projekte igapäevaselt ning üle poolte ei teadnud, mis on avatud projektid. Ühtlasi kinnitati ka, et koolitusi ei ole piisavalt ning kirjandust on leida vähe. Tõenäoliselt oli antud küsimus puudulikult püstitatud – ilmselt on õpetajad saanud pigem koolitusi integreeritud tegevuste, mitte niivõrd avatud projektide osas.

Tulevikuvisioonid kasvatusstiilidest lasteaedades

Uurimustulemustest selgus, et pooled lasteaiaõpetajatest uskusid, et tulevikus, 10-15 a pärast, viljeletakse lasteaedades LL kasvatusstiili. Koguni 1/3 vastanud õpetajatest arvasid, et domineerib autoritaarne kasvatus. Selliselt vastanud õpetajad võisid segi ajada kaks mõistet – autoriteetne ja  autoritaarne. Väheusutav, et arvati, et kasvatus muutub direktiivseks, julmaks ja autoritaarseks. Väiksem osa vastanutest arvas, et sellel ajal on pigem süntees erinevatest kasvatusstiilidest rõhuasetusega alternatiivpedagoogikatele. Samas soovis 4/5 vastanutest, et neid endid või nende lapsi oleks kasvatatud või kasvatataks tulevikus lapsest lähtuvalt. Vastustest võis välja lugeda respondentide positiivset hinnangut LL kasvatusele (endale soovitakse ju alati parimat). Lasteaiaõpetajad jäid oma vastustes napisõnalisteks  ja ei  laskunud sügavamatesse arutlustesse kasvatuse tulevikuperspektiivide osas. Mõlemad valimid pooldasid individuaalset lähenemist, samas hoidusid kasvatusteadlased oma vastustes mingit konkreetsemat tulevikuvisiooni välja toomast. Otsiti seoseid ja toodi välja tegureid, mis võiksid tulevikku alushariduses mõjutada ning rõhutati õpetaja rolli – tema oskust võtta erinevatest kasvatusstiilidest parim.

Kokkuvõte

Eesti haridussüsteemis toimunud muudatustega on loodud positiivsed eeldused LL kasvatuse viljelemiseks meie lasteaedades. Samas LL kasvatusele ja avatud projektidele pühendatud koolituste ja õppematerjalide suurem kättesaadavus tõhustaksid seda eeldust veelgi.

Tuleb mõista ja leppida sellega, et töökollektiivide ja tegevuskultuuride arendamine on aastaid kestev protsess, milles edasi-tagasi liikumine õnnestumiste ja ebaõnnestumiste vahel on igapäevane elu. Arendusprotsessis peaksid õpetajad olema loominguliselt  julged, katsetama kartmata eksida. Tark ja loov õpetaja, kes kasvatab lapsi LL-lt, loob viljaka pinnase kasvamaks aktiivsetel ja üha koostöövõimelisematel  kodanikel.

Artikkel oli ettekandmisel konverentsil  06.oktoober, Tark ja loov lasteaiaõpetaja . 

Kasutatud kirjandus : 

Kinos, J., Pukk, M. 2010. Lapsest lähtuv kasvatus. Tallinn: Tea Kirjastus.

Koolieelse lasteasutuse riiklik raamõppekava. 2008. Vabariigi valitsus 29.mai 2008.a määrus nr28, https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv 15.01.2011

Käis, J. 1992. Isetegevus ja individuaalne tööviisTallinn: Koolibri.

Sarv, E.S. 1997. Demokraatiast ja humanismist õpetajale. Eesti haridusuuendus –hariduse demokratiseerumine ja humaniseerumine. Tallinn.

Lønstrup, B. 1997. Avatus täiskasvanute õpetamisel. Tallinn: Eesti Vabaharidusliit.

Westbroock, R. 1992. John Dewey and American Democracy. Ithaca and London: Cornell University Press.