13. okt. 2016

Õpikud ja õppematerjalid

LOENDAMINE LASTEAIAS
Autor: Viivi Rae, Tartu Maarjamõisa Lasteaia vanemõpetaja

Sissejuhatus

Matemaatika õppimiseks soodsa õpikeskkonna loomisel koolieelses eas ja kooli esimesel astmel peavad H. Ikäheimo, A. Aalto jt (1997) oluliseks arvestada järgmisi põhimõtteid:

  • igapäevatoimingute seostamine matemaatikaga. Juba lauakatmine sisaldab paljusid matemaatika oskusi: võrdlemist, järjestamist, rühmitamist, loendamist jm.
  • tähtsad on tegutsemine ja mäng. Tegevuse kaudu arendab laps oma mõtlemist. On oluline teada, millised mängud (mänguelemendid) milliseid oskusi kujundavad, et oleks võimalik valida eakohaseid mänge;
  • matemaatilistes mängudes on esmatähtis vestlus . Laste kasutatav keel erineb täiskasvanute omast ja õige terminoloogia kinnistamiseks on vaja vestelda;
  • matemaatika õppimisel on n-ö sotsiaalne mõju. Kui lapsed vestlevad omavahel matemaatilistest probleemidest, annavad üksteisele juhiseid, kuulavad üksteist, siis arenevad nende keskendumisvõime ning koostööoskused (Sikka 2005: 259).

LOE EDASI


Münti, M. 2016. Montessoori pedagoogika (koostanud Tartu Maarjamõisa Lasteaia õpetaja)


Lilleoja, L. 2014. Kasvatustegelikkus õppija ja õpetaja pilgu läbi.

Käesolev artiklite kogumik on valminud Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari alushariduse osakonna üliõpilaste ja õppejõudude koostöös. Kogumik annab ülevaate viimaste aastate uurimustest, millest enamik on läbi viidud alushariduse aktuaalsetel teemadel.

* Almann, S., Kuuse, K., Viljastu, S. Arenguvestlus lasteaias kui lasteaiaõpetaja ja perekonna eduka koostöö vorm ja lapse arengu toetaja

* Järva, I., Burlaka, J. Miia-Milla-Manda ja teised : muuseumipedagoogika ning lapse sotsiaalne maailm.

* Rätsep, J., Pärt, M. Esivanemate töökultuuri väärtustamine ja edasiandmine lasteaias.

* Sarap, A., Turro, M. Kodukoha looduskeskkonna väärtustamine lasteaias.

* Sooserv, G., Blond, G., Kornejeva, A. Valetamine kui lapse fantaasia ja kõlbelise arenguga seotud nähtus.

* Lilleoja, L., Kontkar, K. Nurme, K. Kodu ja lasteaia koostöö hüperaktiivsuse tunnustega lapse toetamisel.

* Veskiväli, I., Zjatjuk, T. Peatraumaga laps lasteaias.

* Haljasorg, H. Pedagoogilised narratiivid ja müüdid ajaloo õpetamisel ja õppimisel.

* Lilleoja, Laur, Lilleoja, Lii. Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari üliõpilaste rahulolu- ja väärtusuuring.


Lilleoja, L. 2012. Erivajadusega laps lasteaias.  Abimaterjal  õpetajakoolituse üliõpilastele.

* Lii Lilleoja.  Erivajadusega laps sobitus- ja erirühmas

* Hille-Mai Seero. Lasteaiaõpetaja töö sobitusrühmas

* Tiiu Tammemäe. Lasteaiaõpetaja töö tasandusrühmas

* Pille Maasik. Lasteaiaõpetaja töö arendusrühmas

* Jelena Merimaa. Lasteaiaõpetaja töö nägemispuudega laste rühmas

* Kaia Maripuu. Lasteaiaõpetaja töö kuulmispuudega laste rühmas

Käesoleva artiklite kogu eesmärk on toetada lasteaedade eri- ja sobitusrühmade õpetajate ettevalmistamist taseme- ja täienduskoolituses. Siit saavad olulist teavet  ka teiste õpetajakoolituse erialade üliõpilased ning leiavad tuge ja abi lasteaedade tegevõpetajad. Kogumik annab ülevaate eri- ja sobitusrühmade tegevuspõhimõtetest ning soovitusi igapäevaseks õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks.

Artiklite kogumik koos õppefilmide komplektiga” Tegevused erivajadusega lastega”on valminud haridusprogrammi EDUKO projekti “Õppematerjalide väljaarendamine õpetajakoolituse esmaõppes” raames ja toel.

Tutvu materjaliga siin .


Tuulik, M. 2011. Kirjutatud read kasvatusest, eetikast, õpetajast.

Koostaja Almann, S.

Käesolevasse kogumikku on koondatud autori varem avaldatud kirjutised erinevates väljaannetes.  Artiklid on koondatud kolme ossa. Kogumiku

esimeses osas arutleb autor kasvatuse teema üle läbi hindamise, partnerluse, õppekava ja kiusamise.

Kogumiku teise osa kirjutised avavad eetika, religiooni ja eetilised tõekspidamised.

Kolmandas osas arutleb autor loova kõlbelise õpetaja üle. Austuse ja soojusega on kirjutatud kasvatusteadlase P.Põllu töödest.

Kogumikku saad lugeda  Pdf -is lehekülje lõpus


Vinter, K. 2011. Esimesed sammud väikeste laste meediakasvatuses Eestis. Uurimistulemusi ja soovitusi õpetajakoolituse arendamiseks.

Brošüüri eesmärgiks on:

*kirjeldada maailmas tehtud uurimistulemustele toetudes meediakasvatuse olulisust ja vajadust nüüdisühiskonnas;

*anda ülevaade väikeste laste meediakasvatuse senistest arengutest Eesti alushariduses;

*tutvustada Eestis tehtud nende uurimiste tulemusi, mille fookuses on eelkooliealine laps, meedia ja meediakasvatus;

*pakkuda uurimistulemustele toetudes välja soovitusi lasteaiaõpetaja eriala õppekavade täiustamiseks ning meediakasvatuse ainekursuse ja täienduskoolituskursuste koostamiseks, mis võimaldaks hakata integreerima meediakasvatust väikeste laste õpetamise praktikasse ning toetaks lasteaiaõpetajate meediakasvatusoskuste edendamist.

Raamat ilmus Eduko programmi toel.

Tutvu raamatuga siin.


 Tuulik, M. 2010. Kasvatuse klassika.

Käesolev raamat tutvustab lugejale klassikalise ehk traditsioonilise pedagoogika unustatud ja vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult  ei vanane.


Õun, T., Mänd, M. 2010. Pedagoogiline praktika lasteaias. 

Abimaterjal üliõpilasele ja juhendajale. Raamat ilmus Eduko programmi toel.

Tutvu raamatuga siin.


Almann, S. 2010. Aegade dialoog kasvatuses 2.

*Tuulik, M. Peeter Põld

*Järva, I. Eesti keelt teise keelena kõneleva lapse keeleline sotsialiseerumine: eeldused selle õnnestumiseks Eesti lasteaedades

*Veskiväli, I. Erivajadustega laste arendamis ja rehabilitatsioonivõimalused

*Vinter, K. Lasteaiaõpetajate täiendkoolituse kavandamine-lasteaia ja koolitusasutuse koostöö

*Pard, D. Katse kirjeldada telereklaami mõistmist laste poolt

*Varul, S. Kohaliku omavalitsusüksuse tegevus alushariduse korraldamisel

*Mänd, M., Lauri, L., Pavlenko, M., Vask, M., Luuasepp, M. Õpetaja kutseaasta ja noore lasteaiaõpetaja tööga toimetulek


Almann, S., 2010. Portfoolio lapse arenguloost.

*Almann, S. Portfoolio teoreetiline lähtealus.

*Pajumaa, R. Lapse arengumapp kui lapse edulugu.

*Oll, T., Kersa, P. Kolme peegliga kasvumapp

*Mõtsla, K. Lapse arengumapp kui lapse arengu saatja ja koostöö parendamise võimalus Sookure lasteaia näitel.

*Lillepõld, M., Vetik, H. Lapse arenguloo jäädvustamine.

*Raudsepp, J.Rajamets, K. Innovaatiline lähenemine lapse portfoolio loomisel

Raamat ilmus Eduko programmi toel

Tutvu raamatuga siin .


Vinter, K. 2010. Meediamängud lasteaias.

Esimene eestikeelne lasteaia meediakasvatust tutvustav raamat. Raamat sisaldab lasteaia meediakasvatuse põhialuseid, nende seoseid koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga ning rohkelt mänge ja tegevuste kirjeldusi, mida saab kohe ja suurema vaevata lasteaias kasutada ning edasi arendada.

Raamat ilmus Eduko programmi toel.

Tutvu raamatuga siin.


Mänd, M., Maiberg, L., Kons, A.2009. Parimad praktikad lasteaialt lasteaiale

*Almann,S. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava uuenenud põhimõtted eesti keele õpetamisel

*Merila, M. Teise keele omandamine vastavalt ealistele ja individuaalsetele iseärasustele

*Almann, S. Partnerluskoostöö lapsevanematega eesti keele õpetamisel

*Merila, M. Pärnu lasteaia Kelluke integratsiooniprogramm

*Lunjova, N.,Maiberg, L. Õige hääldamise kujundamine laulu, rütmi ja mänguga

‚Raun, M. Sõrme- ja laulumänge eesti keele kui teise keele õpetamiseks

*Säde, R. Eesti keele mängulised õpitegevused

*Mudarissova, T. Rühmaõpetaja eesti keele kui teise keele õppe toetajana

*Dru¾kova, S. Eesti keele õpetamise kogemusest tapa lasteaias Vikerkaar

*Soosaar, V. Kuidas motiveerida lapsi eesti keelt õppima

*Minlibajeva, H. Kogemused keelekümblusrühma õpetajana


 Tuulik, M. 2008. Õpetaja eetika

Raamat koosneb kolmest osast: kutse-eetika, normatiivne eetika ja analüütiline eetika.


Tuulik, M.2007.Peeter Põld

Käesolev raamat tutvustab Peeter Põllu eluteed ja tema kasvatusõpetust. See on otsekui sissejuhatus Peeter Põllu pedagoogilise pärandi teaduslikule käsitlusele, mis alles ootab oma aega.


Almann, S., Luuri, J., Mänd, M., Tulvi, E. 2007.Turvaline kasvukeskkond 

Õppematerjali kuulub neli temaatilist vihikut ( Tunded ja lapse turvalisus, Tervena ja turvaliselt, Hoidu ohtudest ja ela turvaliselt, Turvalised ja sõbralikud suhted), mis pakuvad võimalusi laste turvakasvatuse läbiviimiseks lasteaias, aga ka kodus. Vihikud on mõeldud täiskasvanule ja 5-7 aastasele lapsele koos tegutsemiseks-täitmiseks. Igas vihikus on juhised täiskasvanule ning harjutusi, mänge ja ülesandeid lapsele.


Tuulik, M.2006.  Kõlbeline kasvatus 

Kasvatus on olnud ja on alati ühiskonna olemise paratamatu tingimus. Lasteaia ja kooli ülesandeks ei ole haridusteenuse pakkumine (Õpetaja ei ole teenindaja!), vaid inimese enda kvaliteedi parandamine, tema intellektuaalse, füüsilise ja kõlbelise arengu suunamine. Kõlbelise arengu suunamine- kõlbeline kasvatus-eeldab, et õpetaja on kodus keerulistes väärtustamisprotsessides, lapse arengu vastuolulistes teooriates, kasvatuse vahendites jms. Meid ähvardab kultuuritraditsiooni katkemise oht, kui me ei anna lastele edasi teatud kindlaid inimlikke omadusi.


Almann, S., Tiko, A. 2006. Arenguvestlused lasteaias

*Tiko, A. Lapse arengust ja selle jälgimisest. 

*Almann, S. Õnnestunud arenguvestluse eeldused koolieelses lasteasutuses


Pellika, I.,Vienola,V., Nuutinen, P.,Niikko, A. 2006. Arutlusi õpetaja kutse-eetikast

Eesti keelde tõlkinud Luuri,J

*Pellika, I. Maailma raskeim amet?

*Vienola, V. Õpetaja eetikast

*Nuutinen, P.Võim kasvatuseetilise probleemina

*Niikko, A. Vanemate, lasteaiaõpetajate ja lasteaiaõpetajaks õppijate arvamusi kasvatusest ja kasvatajaks olemisest


Tuulik, M. 2005. Õpetaja kutse-eetika 

Raamat koosneb kolmest osast. Need on kutse-eetika, normatiivne eetika ja analüütiline eetika. Õpetaja eetika keskseim mõiste on kõlblus. Kõlblus on inimese südamtunnistus, õiglusmöõõde inimese enda sees. Kutse-eetikat ei ole võimalik mõista, mõistmata eetikat kui filosoofilist distsipliini tervikuna. Samal ajal on teada, et pole segasemat ja keerulisemat valdkonda, kui seda on eetika.


Tuulik, M. 2005. Eetika ja moraal 

Laiale lugejaskonnale mõeldud raamatus arutletakse inimelu igaveste põhiväärtuste üle, võttes abiks silmapaistvate filosoofide, teadlaste, kirjanike, kunstnike ja mõtlejate loomingu ning arvamused. Eetika, moraali ja kõlbluse probleemid puudutavad kõiki inimesi sügavuti ja igaühe enda võimuses on leida just endale sobiv tee, mida mööda minnes jõuda tõeliselt inimväärse eluviisini.


Laxen, U. 2005.Laul, mis leidis  sõnad. Mängu kaudu sisemise vabaduseni.

Rootsi keelest tõlkinud Luuri,K.

Hujala, E. 2004. Uuenev alusharidus

Eesti keelde tõlkinud Luuri, J.

Raamatus käsitletakse lapsepõlves õppimise problemaatikat. Eelkõige keskendutakse 6-aastaste laste eelõpetusele, kuid mõtisklused õppimisest ja õppimispedagoogikast sobivad kokku kogu alusharidust puudutavaga.


Karvonen, P.  2003. Liikumisrõõm 

Praktilise sisuga raamat millest nii lasteaiaõpetajad kui lapsevanemad leiavad häid näpunäiteid laste kehaliste võimete hindamiseks, jälgimiseks ja arendamiseks. Raamatu autor Pirkko Karvonen on eelkooliealiste laste liikumisõpetuse teerajaja Soomes. Omal alal tunnustatud uurija ja praktik on avaldanud õpikuid ja artikleid ka laste motoorika arengu kohta. Raamatu on tõlkinud Juta Luuri.


Mänd, M. Pildimäng” Asjad minu kodus 

2-7 aastaste laste vaimse arengu seisukohalt on olulised mitmesugused pildimängud, mille abil laps õpib leidma erinevusi ja sarnasusi, rühmitama, järjestama. Selle kaudu arenevad lapse mõtlemin, tähelepanuvõime, püsivus, oskus vaadelda, sõnavara ja kõneoskus. Nende piltidega  saab mängida mitmeid pildimänge, nagu loto, doomino, alias, memoriin.


Vienola, V. 2003. Keskkonnakasvatus lasteaias

Eesti keelde tõlkinud Luuri, J.


Mänd, M. 2003.Lasteaiaõpetaja käsiraamat