Joon on joonistamise algus

Joon on joonistamise algus

Joon on tulemine

joon on minemine

joon on määratlemine

joon on üle-ja ümbertegemine

joon on joonistamise algus.

Mõiste

Joonistamine on jälje jätmine pinnale

Joonistada saab mitut moodi: sõrmega võib joonistada määrdunud autole, pulgaga liivale ja lumele, pliiatsiga paberile. Mil iganes on paber ja pliiats saadaval, hakkavad lapsed joonistama.

Joomistamist saab kasutada erinevatel eesmärkidel. Üheks võimaluseks on luua lõplik viimistletud joonistus. Teiseks saab joonistamist kasutada selleks, et kunstitöid kavandada ja visandada. Joonistamist saab siis näiteks kasutada skulptuuri planeerides või trükkimiseks kavandeid mõeldes.

Joonistades võiksid lapsed vedada horisontaalseid, vertikaalseid kui ka diagonaalseid jooni. Jooned võivad olla lainelised, jämedad, siksakilised, katkendlikud. Joontest omakorda tekivad kujundid ning neid omavahel kombineerides saab põnevaid mustreid ning graafilisi pilte. Joonistusi värvides tuleks pöörata tähelepanu erinevate pindade katmisele erinevate joonte või mustritega. Viltpliiatsid sobivad selleks eriti hästi.

Joonistusvahendid

Joonistusvahenditest on lastele sobivamad rasvakriidid, õlipastellid, värvi- ja viltpliiatsid. Kindlasti võiks pakkuda joonistamisvahendinaka sütt, sangviini, tolmupastelle, kriite, tinti, pastapliiatsit. Paberit valides võiks jälgida paksust ja pehmust.

Pliiatsid, Tindi-ja viltpliiatsid

Värvipliiatsid, Kriidid

Söepliiatsid Tušš jm.

Pastellid

Värvipliiatsid koosnevad värvipigmentidest, rasvadest, vahadest, sideainetest ja mineraalsetest täiteainetest.

Harjutused värvipliiatsitega joonistamisel

Värviüleminekud- üks toon sulatatakse teise sisse. Kihiti katmine-üks värv värvitakse üle teisega.

Sulaefekt- alumine pind värvitakse üle heleda värviga ja kaetakse see üle sama värvi pisut heledama tooniga. Põhivärvide segunemine- põhivärvid segatakse omavahel. Poleeritud pind -paber kaetakse valge pliiatsiga. Värvide sulatamine-värvitud pinna ülevärvimine.

Akvarellitehnikad

“Kuiv kuival”- kuiva pliiatsiga joonistada kuivale paberile ning hiljem töödelda joonistust märja pintsliga.

“Kuiv märjal”- märjale paberile joonistada kuiva pliiatsiga. Tulemuseks on intensiivsed toonid ja kergelt sulanduvad jooned.

“Märg kuival”- värvi võib võtta märja pintsligaka otse pliiatsilt ja kanda see siis otse kuivale või märjale paberile. NB! Akvarellpliiatsit ei tohi kasta otseselt vette, sest see kahjustab pliiatsi puit osa.

Kriidid

Enamik kriite on kaetud ümbrispaberiga, mis kriidi kulumisel eemaldatakse.

Pliiatskriidid

Murduvad kiiresti, välditakse liiga tugevat vajutamist kriidile. Hoitakse käes nagu pliiatsit. Vajadusel teritatakse noaga. Kriidid jaotatakse omaduste järgi 4 rühma: kuivpastellid, õli-, rasva- ja vahakriidid.

Rasvakriidid

Rasvakriitidega saab joonistada erineva jämedusega jooni.

Pliiatsrasvakriidid ja metalsed rasvakriidid.

Harjutused rasvakriitidega

Erinevad toonid -vajutatakse erineva tugevusega

Värvide segamine- kihid värvitakse üksteise peale (õlipastelli efekt).

Frotaaž ehk faktuuride väljahõõrumine – kriidi küljega hõõrutakse paberit faktuuriga pinnal.

Vesivärvi efekti- värvitud pinna üle niisutamine märja pintsliga

Pastelsed üleminekuid- teise värvi kasutamisel alustatakse värvimist eelmise värvi katmisega.

Metalsed toonid- tulevad esile rohkem tumedamal alusel.

Tindi- ja viltpliiatsid

Need on vildist või nailoni otsaga pliiatsid

Viltpliiatsid on ümara või kalligraafia ehk ilukirja jaoks lõigatud otsaga

Tint kuivab kiirestiseega pannakse peale kasutamist kork kohe peale.

Enamik viltpliiatseid on vees lahustuvad

Erinevad markerid: veekindlad, kuldsed, hõbedased jne.

Vanuselised oskused

2- aastane

Tõmbab erineva suunaga jooni ja kritseldab. Kaheaastasele piisab esialgu ühest-kahest värvipliiatsit. Algul võib pliiats olla kas sinine, rohelinevõi punane. Kui joon ei ole küllalt nähtav, vajutab laps liiga tugevalt joonistusvahendile. Kaheaastane ei suuda kinni pidada nõudest joonistada üksnes lubatud kohale.

3- aastane

Kritseldab hoogsalt, vahetades eri värvi pliiatseid ja kriite ning tõmmates tööle aina uusi jooni.3-aastane hakkab tõmbama kaarjaid jooni ja joonistama ümarvormi. Laps harjutab joonistamise ajal tööd kinni hoidma. Kolmeaastane annab meelsasti kritseldustele nimetusi, räägib meelsasti, mida oma töös kujutab, ning soovib tööd teha emale, isale jne.

4- aastane

4-aastane joonistab ümarvorme ning tõmbab sellest erineva suuna ja pikkusega jooni. Mõni laps suudab tõmmata kindla suunaga jooni (lillele varre, õhupallile nööri). Neljanda eluaasta lõpu poole ühendab laps joonistustes lihtsaid kujundeid. Oluline on anda piisavalt võimalusi kritseldada, mitte suunata lapsi midagi konkreetset väljendama.

5- aastane

Hakkab joonistuste ühendama nii kandilisi kui ka ümaraid kujundeid. Ta lisab joonistustele enda jaoks olulisi või ka oma oskustest lähtuvalt esemele ja nähtustele iseloomulikke detaile. Tähtsat osa hakkab kujundama töö sisu, kujutamise teistele arusaadav vorm pole oluline. Laps hakkab joonistama tegevust, kujutades selles eas tegelasi enamasti paigalseisvana või püüdes näidata liikumist elementaarsel moel.

6- aastane

Joonistab tuttavaid esemeid ümbritsevast ning loob pilte fantaasia järgi. Last võib ergutada joonistama plaane, erinevaid masinaid, kuhu lisada detaile ja täpsemalt välja joonistada osade kuju. Enamasti soovib laps panna paberile kogu oma mõtte. Nii et tööd selles eas on juba mitmekesised ja sisukad. Teemakeskselt võib luua võimalusi joonistada natuuri järgi, et anda edasi eseme vormi ning olendite ja nähtuste iseloomulikke tunnuseid.

7- aastane

Jätkab süžeepiltide loomist. Lapsed kujutavad loomi ja inimesi liikumises, muutes enamasti jäsemete asendit. Lapsed võivad üksteisele liikumisi, keha ning käte ja jalgade asendit ette näidata. Töödes saavad lapsed tegevuse, tegelaste ja nähtuste iseloomulikke omadusi esile tuues teha joonistusvahenditega heledamaid ja tumedamaid, erineva laiusega jooni ning täppe, hajutada tööd sõrmega , värvida kriitide, pastellidega kihiti jne.

MAALIMINE

Mõiste

Maalida tähendab värvidega pilti luua, mistõttu see on veidi keerulisem tegevus kui joonistamine. Nimelt tuleb lapsel teha üks liigutus rohkem ehk kui laps joonistades kasutab reeglina vaid pliiatsit ja paberit, siis maalides tuleb paberile ja pintslile lisaks veel värv.

Vahendid

Alustuseks võiks värvidega lihtsalt tutvust teha, näiteks lasta sõrmega värvi võtta ja seejärel paberile jälgi jätta. Sõrmega võib proovida paberile täppe teha või ka kogu käega paberi pinda katta.

Selleks sobivad väga hästi nii guašš- kui ka näpuvärvid. Guaššvärvidega võiks alustada ka maalimist. Nii nagu joonistamise puhul, tuleb ka maalimiseks kasutada suurt paberit ja võimalikult suurt pintslit. Päris pisikesed lapsed võivad maalida ka maalripintslitega. Need on lühemad ja jämedama varrega, millest lapsel on kergem kinni hoida. Laia ja suure pintsliga ei saa küll kasutada topsivärve, vaid värv tuleks valada pudelist värvialusele, millelt laps saab ise pintsliga värvi võtta.

Guaššvärvid on kattevärvid, s.t eelnevalt maalitud kuivanud pinda saab uuesti katta. Seda võimalust tasub proovida näiteks hiljem väikseid detaile maalides. Guaššvärve on ka hästi hea omavahel segada segamisalusel.

Ka akvarell-ehk vesivärvidega maalimist tasub proovida. Kuid kuna vesivärvid on kuivvärvid ja nendega maalides tuleb kasutada ohtrasti vett, on lapsel neid veel ühe astme võrra keerulisem käsitseda- pintsli vette kastmine tähendab üht lisaliigutust. Vesivärvidega maalimiseks on vaja spetsiaalset paksemat ja krobelist paberit ning pehmete karvadega pintsleid.

Maalides võiksid lapsed värve segada, kanda värvi maalipinnale ning väljendada ennast vabalt.

Alusmaal tuleks teha suure pintsliga, väiksema pintsliga saab lisada detaile-jooni ja punkte.

Vanuselised oskused

2- aastane

Laps kasutab esmalt korraga 1-2 värvi. Eelistades sinist ja/või kollast tooni, et värv paberil poleks lapse jaoks liiga intensiivne. Maalimise asemel võib esialgu kasutada sõrmi, tehes niiviisi triipe ja täppe ning luues spontaanseid kujundeid. Pintsli asemel saavad väikesed lapsed värvida pesukäsna, papiriba, kortsutatud paberiga jne. tekitades nii erinevaid pindu.

3- aastane

Kolmeaastane kasutab värve emotsionaalselt. Talle on jõukohane väiksema piiratud pinna katmine (lill, müts, tibu jne). Laps teeb pintsli jm. vahendiga täppe ja triipe ning trükib sõrme, käe ja templiga jäljendeid.

4- aastane

Maalib enamasti spontaanselt. Loputab pintslit, kui talle seda meelde tuletada. Õpetajaga teeb koos pintslivajutusi pintsli külgedega. Akvarell- ehk vesivärvidega värvimise puhul peaks õpetaja selles vanuses laste värvi vesilahuse valmis segama. Töö vesivärvidega aitab tundma õppida värvide olemust- üksteise sisse sulades tekivad uued toonid ning huvitavad kujundid

 5- aastane

Maalib guaššvärvidega soovitud suurusega pinna ning soovi korral kasutab töös esemetele ja nähtustele iseloomulikke värvusi. Pintslit kasutab 5- aastane meeldetuletuse korral erinevalt: tõmbab peenemaid ja jämedamaid horisontaaljooni. Teeb esemete kaunistamiseks pintslivajutusi ning suuremale kujundile detaile (suu, silmad jne).

6- aastane

Hakkab katsetama värvide segamist. Laps võib maalida tööle tausta, valides selleks sobiva tooni tööst või oma soovist lähtuvalt. Meeleolult ja värvilt taustaks sobivaid töid võib leida akvarellitööde hulgast, tööde seast, kus on värvidega väljendatud tundeid, emotsioone, aastaaegu või katsetatud põnevaid eritehnikaid.

7- aastane

Oskab iseseisvalt segada tööks vajalikud värvid. Lapsed oskavad kujutada inimesi neile omaste tunnuste järgi ning oskavad värve helestada ja tumestada. Nii võib selle vanuses lastele rääkida näoosade kujutamisest, nende värvidest jne. Mitut eri suurusega pintslit kasutades kaunistab laps soovitud esemeid, toob esile esemele või nähtustele iseloomulikku ning kujutab oma fantaasiad.

Kasutatud allikad

MÕISTE ALLIKAD

Laps ja lasteaed (2005) Vahter, E. Kunstikasvatus lasteaias. Tartu. AS Atlex

VAHENDITE ALLIKAD

Vaas, I. (2008) Joonistamine ja maalimine eelkoolieas. TÜ Haridusteaduskond õpetajate täienduskoolitustalitus.

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. Oll,T. Valdkond “Kunst” 2009. Tallinn.

METOODIKA ALLIKAD

Kivistik, S. Pintslitrükk. Valgus, 1982

Kivistik,S . Tilgatrükk. Valgus, 1981

Raunam, O. Joonistamise ja maalimise õpik. Tallinn,1961

Linke, U. Joonistamine -nägemise kool. Avita, 1998

Leppoja, L. Hakkame joonistama: joonistamise ja maalimise eritehnikad väikelastele. 2001. Tallinn: Ilo.

Vahter, E. Kinnipüütud lehesadu: kunstiõpetuse vihik.2001. Tallinn, Avita

Merle Münti

Tartu Maarjamõisa Lasteaia vanemõpetaja