Lasteaiaõpetaja üheks ülesandeks on laste liiklustegevuse sihipärane organiseerimine ja suunamine, õppimist toetava ja õppimise aspektist toimiva keskkonna loomine.
Õpikeskkond peab pakkuma lapsele ühelt poolt probleeme ja teiselt poolt vahendeid nende lahendamiseks. Lapsed õpivad tegutsedes, katsetades, eksperimenteerides, valides ja läbi rääkides.
Liikluskasvatuse ülesanneteks on:
*anda lastele liiklusalaseid teadmisi igapäevaseks eluks ja ohutuks liiklemiseks;
* kasvatada lastest aktiivne teekasutaja, kes on suuteline hindama liiklust ning liikluskeskkonda kui keskkonna osa;
*kujundada lastes positiivset hoiakut liikluseeskirjade täitmisse;
*õpetada lastele praktiliste näidete ja situatsioonülesannete varal liikluses ettetulevate ohtlike ja ekstreemsete olukordade lahendamist, lähtudes eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast.
Lisaks praktilistele teadmistele ja oskustele on vaja lapsele anda ka teadmisi ja oskusi oma elu kaitsmiseks ja säilitamiseks. Oluline on õpetada, kuidas vältida ohtusid meid ümbritsevas liikluskeskkonnas ja kuidas kaitsta end nende eest.
Liitrühmas liikluskasvatuse läbiviimisel tuleb arvestada nii nooremate kui vanemate lastega. Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada, et see oleks kõigile õpetlik ja huvi pakkuv. Vanematele lastele rühmas on osa liiklusalast materjali kindlasti kordav ja meeldetuletav. Siin saavad vanemad lapsed olla noorematele õpetaja rollis. Liitrühmas saavad väiksemad lapsed kogemusi suuremate laste kõrval tegutsedes. Lapsed õpivad ja omandavad oskuseid paremini omavahel suheldes, nooremad lapsed vanemaid lapsi jälgides ja matkides, vanemad lapsed oskavad arvestada nooremate lastega.
Liikluskasvatus on lasteaias kõikide õppe- ja kasvatustegevustega lõimitud nii, et lapsed omandaksid üldised teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks. Liiklust õpetades me õpetame nii kuulamist ja kõnelemist, lugemist ja kirjutamist, vaatlemist ja uurimist, liikumist ja keskkonda-loodust. Liikluskasvatuses saab kasutada õppemänge, millede käigus harjub laps järkjärgult õppimiseks vajalike alusoskustega ning kinnistab ja süvendab oma teadmisi kõige meelepärasemas tegevuses.
Mängu kaudu mõistab laps ümbritsevat elu ja selle seaduspärasusi tunduvalt paremini, kui ta seda ainult teoreetiliselt ja kuivalt õppides teeb. Täiskasvanu peab pakkuma võimalusi mänguks ja aitama mängu neid lapsi , kes ei leia oma kohta koosmängus. Eriti oluline on see just liitrühma tingimustes, kus ka väiksemad lapsed tuleb suunata koos suurematega situatsioonimänge (liiklusmänge) mängima. Liiklusmängude ülesanne on valmistada lapsi ette ohutuks liiklemiseks tänaval.
Aktiivõppe ühe vormi, õuesõppe kasutamine ohutu liikumise tagamiseks, on väga oluline tänapäeva lasteaias ja koolis. Õuesõpe liikluses on üks põnev õpetamise meetod, kus alustame lihtsamatest situatsioonidest lasteaia territooriumil, siis asula teritooriumil ja lõpuks ka linna tingimustes. Kogemused ja elamused viivad lapse aktiivse õppimiseni. Siinkohal on oluline roll õpetajal, kelle ülesandeks on teha tegevused võimalikult atraktiivseks, pakkudes vahvaid elamusi, et lapsel tekiks huvi õppimise ja teadasaamise vastu.
Artikli autor kasutas selleks omavalimistatud liikluspoissi Jukut. Õppevahendi kasutamine näitvahendina aitab muuta õppetegevused lasteaia liitrühmas efektiivsemaks:
lapsed olid aktiivsemad vaatlejad, uurijad, katsetajad, tegutsejad ja õppijad kui tavaliselt; tegevused koos Jukuga olid neile huvitavad;
jalakäija Jukuga oli ohutum lastele ohtlikke liiklussituatsioone demonstreerida: lapsele oli võimalik selgeks teha, kus on ohukoht ja ohuolukord;
lapsed said tegutseda koos Jukuga, kellele tuli anda tegevustes erinevaid rolle läbi kasvataja või lapse (jalgrattur, politseinik, liiklusreguleerija, mängujuht);
Paljudes lasteaedades on rajatud liiklusväljakud, kus saab aastaringselt läbi viia liiklusteemalisi tegevusi. Ka õuealale võib kujundada ajutise liikluslinnaku, lähtuvalt õppetegevusest. Seal saab korraldada mängulisi situatsioone liiklusolukordade lahendamiseks, läbi viia liiklusteemalisi jalgrattapäevi, kus kõik peavad vaatama märke ja liiklusreeglitest kinni pidama.
Kodukoha liiklust tundma õppides on vaja lasteaia õuealalt kindlasti ka välja minna. Selleks tuleb korraldada õppekäik. Õppekäiku ette valmistades tuleb sõnastada selge õppe-eesmärk, valida sihtkoht ning täpne marsruut, kavandada õpitegevused ja otsustada, milliseid õppe- ja abivahendeid vaja läheb. Lastele tuleb enne igat jalutuskäiku selgitada veel kord üle, kuidas tänaval käituda ja millele tuleks tähelepanu pöörata. Lapsed tuleks riietada erksatesse toonidesse, et tuua teda üldisest hallist liikluspildist esile. Selleks sobivad väga hästi spetsiaalselt lastele mõeldud neoonvärvides helkurvestid, mis tänu oma erksale värvile püüavad sõidukijuhi pilku.
Lisaks liiklemisoskustele omandavad lapsed liiklustegevustes suhtlemis- ja koostööoskusi; koolieelikud õpivad nooremate eest hoolitsema, neid juhendama ja õpetama. Erinevate vanustega laste ühistegevus on väga tähtis nii suurtele kui ka väikestele. See parandab rühma sisekliimat ja leevendab vanusevahest tingitud erimeelsusi.
Kasutatud allikad:
Kongi, A. (2006). Liikluskasvatus lasteaia igapäevatöös. Liikluskasvatuse põhimõtete rakendamine ning teemade käsitlemine lasteaias. Tallinn: Ilo.
Koolilaps liikluses. (1997). Tallinn: Maanteeamet.
Lasterühmadega liikumine tänaval. (2006). Tallinn: Maanteeamet.
Ugaste, A., Tuul, M., Välk, T. (2009). Mängu tähtsus lapse arengus ning mängu juhendamine. Rmt. Kulderknup, E. (Koost). Üldoskuste areng koolieelses eas. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tartu: Studium, 44-62.