Autor: Kersti Kari, TPS vilistlane
Tants on kogemus, mis toob tantsijale põnevust ja ootamatust. Eelkoolieas väärtustatakse tantsimist kui meeldivat protsessi, millesse laps saab sisse elada ning hoidutakse ülemäärasest instrueerimisest. Kuna ainus võimalus õpimotivatsiooni loomiseks lasteaias on mäng, siis toimub ka tantsuõpe läbi mängu.
Lapsi jälgides võib tähele panna, kuidas nad üldse paigal ei taha istuda ja eelistavad selle asemel ringi joosta, ronida või vabalt hullata. On tore, kui positiivne häälestus liikumisse kujuneb juba eelkoolieas ning jätkub edaspidi ka koolilapsena. Parku näevad aga lasteaiaõpetajad üha rohkem pinges ja närvilisi lapsi. Kaasaegne elukorraldus vähendab märgatavalt lapse kehalist aktiivsust ning laste suur arv rühmas ja ruum, kuhu neil tuleb ära mahtuda, tekitavad lisapinget vähese liikumisvõimaluse tõttu. Liikumine on aga lapse üks põhivajadusi.
Tantsutunnid on üheks võimaluseks rahuldada laste suurt liikumisvajadust lasteaias. Tantsimine aitab säilitada keskendumisoskust tegevusele, mida hiljem koolilapsena väga vaja on. Samas saavad lapsed tantsukogemuse ning teadmisi erinevatest tantsuliikidest- nagu loovtants, klassikaline tants, folkloorsed tantsud jne.
Koolieelikute tantsuõpetuse eripäraks on suutlikkus õppimise kui protsessi sisse elada. See tähendab, et kasutatakse mängulisi tegevusi, mitte kirjelduste keskset tantsu järjekorra õppimist. Arvestatakse lapse eakohase arengu vajadustega ning pakutakse mitmekesist ja rikkalikku liigutuskogemust.
Tantsu algõpetuse metoodika põhialused toetuvad tantsu algõpetuse lähtekohtadele. Muusika ja liikumise kaudu areneb edasi rütmitunne. Õpitakse tunnetama oma keha, koordinatsiooni liikumisel ning kujundatakse õiget rühti. Süvendatakse keskendumisoskust ja tähelepanuvõimet, mida peetakse kaasasündinud omaduseks ja mis lapse puhul ei vaja edasiarendamist, vaid hoopis säilitamist. Õpitakse sõbralikult suhtlema ning arvestama üksteise eripäradega.
Õpetajalt nõuab tantsu õpetamine tehnilist vabadust. Kuigi õpetajal peab pidevalt uusi ideid olema, tuleb „uue” suhtes olla ettevaatlik, sest liigne tempo võib laste tähelepanu hajutada. Loominguline õpetaja õpib lastelt ja laseb end kaasa haarata nende läbielamisvõimest.
Harjutusvara, mis on eelkõige mõeldud tantsutundide läbiviimiseks, sobib väga hästi ka lasteaia liikumis- ja muusikategevusteks ning rühmaõpetajatele kasutamiseks. Kõik sõltub õpetaja valmisolekust ja laste vajadustest. Õpetaja näitab küll harjutused ette, kuid jätab aega ka lapsele mõtlemiseks ja katsetamiseks.
Rütmikaringis on hea võimalus lasta kõrvadel muusikast puhata ning kasutada heli tekitamisteks oma keha. Lapsed saavad proovida oma variante, kasvab julgus ja eneseusaldus. Kehaosadega võib joonistada (käega, õlaga, puusaga, ninaga jne) või mängult sauna minna ja end puhtaks pesta. Klassikaharjutused õpetavad tunnetama sirge kehahoiu keskpunkti, graatsilisust ja plastilisust. Käte hoid võib näiteks kujutada tassi ja selle liikumine piima joomist. Loovtantsus saab aga iga laps omamoodi tantsida.
Muusika iseloom annab karakteri liikumiseks ning võimaluse muusikat liikumise kaudu tajuda. Improviseerimine aitab aru saada, et siirus, avatus ja rõõm võivad anda tantsule nii sisu kui vormi ning alti ei pruugi olla tantsul tehnilist sära ega konkreetset tähendust.
Kuid selleks, et loovtantsu ja improviseerimiseni jõuda, on eelnevalt vaja erinevaid tasandeid ja liikumistrajektoore läbi katsetada. Õpitakse arvestama kiiruse ja jõuga, mida liikumine neilt nõuab. Erinevate kujude, karakterite, loomade ja esemete matkimine on laste üks lemmiktegevusi. Mitmekesi kujude tegemine pakub võimaluse arutlemiseks ja kokkulepete sõlmimiseks, õpetab tolerantsust ja koostööd. Fantaasiarännakud ja mänguline kujutlemine on aga väga sobilikud pärastlõunasel ajal, kus vajadus rahu ja lõõgastumise järele juba tunduvalt suurem.
Tantsuseaded etenduse tarbeks sünnivad läbi õpitegevuse ja on protsessi tulemiks, mitte omaette eesmärgiks. Tantsud peavad olema lapse jaoks põnevad, sest pikast ja igavast harjutamisest tüdinevad nad õige pea. Nende valikul arvestatakse laste huvide ja ettepanekutega. Tantsuetendusel võib kasutada erinevaid vahendeid ja tantsukostüüme, mis aitavad ja toetavad last. Kõige tähtsam on aga rõõm ja kogemus, mis tantsides saadakse.