Tea ja Toimeta alushariduses

Tänapäeva ühiskonnas on esiplaanile tõusnud materiaalsed väärtused, mis asetavad tihti isiklikud eesmärgid ja heaolu ettepoole eetikast, kombekusest ja armastusest. Laste kasvatamisel on prioriteediks tõusnud lapse edukus, tema mitmekülgne vaimsete ja füüsiliste võimete arendamine, seega akadeemilised teadmised.

Laps võib olla ilus ja andekas, kuid ta ei jäta meeldivat muljet, kui tal puuduvad elementaarsed viisakusoskused. Tähtis on lapse kasvatamist alustada hällist peale, sest lapsepõlves omandatud käitumine ja kombed muutuvad püsiväärtusteks, mis saadavad inimest kogu elu.

 

Kombekas käitumine

Kombed on sajandeid olnud inimeste suhtlemise aluseks, mis  on üheks tsiviliseeritud ühiskonna eeltingimuseks. Headel kommetel põhinev etikett sünnib lihtsast soovist teisi hästi ja viisakalt kohelda, sest viisakus muudab kogu  maailma meeldivamaks.

Ühiskonnas  on etiketil käitumist reguleeriv roll:

*suhtlemisel  perekonnaga, sõpradega, tuttavatega;

*käitumisel ühiskondlikes asutustes

*uutes ja harjumatutes situatsioonides

Viisaka käitumise aluseks on kolm ilusat põhimõtet:

Lugupidamine  on  austav,  mõistev ja hooliv suhtumine ning teiste inimeste tunnustamine sellistena nagu nad on – nende kultuuri, harjumuste, tugevuste ja nõrkustega

Taktitunne väljendub peenetundelisuses ja tähendab teistega ja teiste soovidega arvestamist. See tähendab  oskust öelda ja teha seda, mis antud olukorras on sobiv.

Ausus  tähendab olla siiras, avatud, usalduväärne ja rääkida tõde.  Mitte liialdada mulje avaldamiseks. See on tõe tunnistamine isegi siis, kui see võib kellelegi pettumust valmistada

Elementaarne viisakus

Viisakus on meeldiv käitumisviis mis ilmneb:

*heatahtlikus suhtlemises;

*kaasinimeste ja enda respekteerimises;

*väikestes tähelepanuavaldustes;

*abivalmiduses

Viisakusväljendid „palun”, „tänan”, „vabandage” pole  lihtsalt sõnad, vaid  annavad inimestele teada, et neid hinnatakse ning hoolitakse nende tunnetest. Viisakas suhtlemine algab alati sõbralikust tervitusest. Tänapäeval on kahjuks lihtne „tere” laste hulgas käibelt kadumas, kuid enamlevinud „tšau” tekitab küsimuse, on see tervitus või hüvastijätt.

Eeskujudele toetumine

Lapsed õpivad  eeskujust. Juba  väikesed lapsed kordavad järele seda, mida nad on näinud. Aastase lapse tegutsemine põhineb 70 %  ja nelja aastasel  lapsel 30%  matkimisel. Matkimine võib järgneda kohe nähtud tegevusele või toimuda mõne aja pärast.  Laps võtab meeleldi eeskujuks neid, keda ta armastab, kellest hoolib, kes on talle autoriteediks ning kellega soovib sarnaneda. Eeskuju võib olla kas positiivne või negatiivne ning last võib mõjutada teadlikult või teadmata.

Lapse kasvatajad – lapsevanemad ja lasteaiaõpetajad, saavad teadlikult jälgida oma käitumist, et head ja positiivset eeskuju oleks rohkem.

Hea ”lastetuba”

”Lastetoa” all mõistetakse kombeid ja suhtlemist, mida keegi lapsepõlvekodus on õppinud. Lapsed matkivad täiskasvanuid ja omandavad varakult hea ja halva, mida nad näevad. Lapsi tuleb sagedasti seada olukordadesse, kus nad saavad kombeid harjutada. Vastavalt lapse eale tuleb aeg–ajalt  selgitada viisaka käitumise  vajadust ja tähtsust. Last ennast huvitavad  käitumisküsimused peavad saama alati arusaadava ja põhjendava seletuse. Viisakate kommete õpetamisel on väga oluline, et vanemad ise nendest kinni peaksid, sest suusõnaline õpetamine ei ole piisav. 

Mida rohkem on lastel võimalus häid kombeid harjutada, seda kergemini muutub see neile loomuomaseks. Nad mõistavad, et hea käitumine teeb nende elu tunduvalt kergemaks ja  kindlamaks.

Lapsepõlv on vaid väike osa inimese elust, kuid see aeg on määrava tähtsusega lapse arengus. Eelkõige lapsevanemad, seejärel lasteaiaõpetajad saavad lapsele õpetada, arendada, kujundada viisakaid kombeid.

Inimene, kellel on hea lastetuba, on tasakaalukas, taktitundeline, valmis aktsepteerima kombeid ja tavasid.  Mida rohkem hästi kasvatatud inimesi on, seda parem on ühiskonnas valitsev mikrokliima ning see muudab inimeste omavahelise kooseksisteerimise meeldivaks.

Allikad:

Lawrence, S. & Stewart, M. Y. (2002). Terve mõistus ja etikett. Tallinn: Odamees.

Palmano, P. (2008). Jah, palun. Tänan! : lastele käitumisreeglite õpetamise põhialused. 

Post, P.  & Post Senning, C. (2009). Käitumise käsiraamat lastele. Tallinn: Ersen.

Tuulik, A. & Tuulik, M. (1999). Perekonnaõpetus.

 Schneider, S. (2001). Head kombed: nõuanded noortele. Tallinn: Odamees.