Autorid: Triin Paur, MA, Silvi Suur, PhD
Tallinna Ülikooli alushariduse magistrant Triin Paur uuris 2017. aastal oma magistritöös personali kaasamist ja meeskonnatööd koolieelsetes lasteasutustes. Uurimistöö probleem tulenes olukorrast, kus Koolieelse lasteasutuse seadusest (1999) tulenevalt on direktori ülesanne juhtida koolieelset lasteasutust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga, kuid läbi viidud uuringutest on selgunud, et koolieelse lasteasutuse personal pole piisavalt kaasatud asutuse otsustusprotsessidesse (Puna, 2013). Samas suurendab personali kaasamine tööga rahulolu ning töösse pühendumist, andes positiivse arengusuuna organisatsioonile (Ismail, Zainuddin, Fazzula & Ibrahim 2010; Pearce, Wassenaar & Manz, 2014; Fritzegard & Theilheimer, 2012), mille üheks aluseks on toimiv meeskonnatöö igal tasandil (Uggur, 2011).
Antud valdkond on aktuaalne, kuna juhtimise olemus on muutumises seoses tänapäeva muutuva haridusolustikuga, kus haridusasutuse tegevuse kavandamine on muutunud vabamaks ning juhtimise puhul on keskmes pigem organiseerimine (Hämäläinen jt 2004) ja mõjutamine, millega kaasatakse personali asutuse otsustusprotsessidesse (Salumaa jt 2007). Personali kaasamine on muutunud olulisemaks juhtimismeetodiks, millega pakutakse võrdseid võimalusi kogu asutuse personalile (Krips, 2014). Kaasamist võib pidada haridusasutuste kontekstis vältimatuks, kuna sellel on otsene mõju töö kvaliteedile. Kaasamist käsitletakse kui juhtimist meeskondadade, gruppide ja inimese oskusi kasutades. (Göksoy, 2015) Meeskonnatöö võimaldab efektiivsemalt organisatsiooni juhtida ning meeskonnana töötav personal suudab omavaheliste suhtluste kaudu leida organisatsioonile kasulikumad lahendused.
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada direktorite arvamused personali kaasamisest juhtimisse ja meeskonnatööst koolieelses lasteasutuses. Uuriti, kuidas kirjeldavad koolieelsete lasteasutuste direktorid juhtimist ja ennast juhina, kuidas on kaasatud personal koolieelsete lasteasutuste juhtimistegevusse ja kuidas toimub meeskonnatöö koolieelsetes lasteasutusetes.
2017.aasta kevadel viidi läbi 14 intervjuud koolieelsete lasteasutuste direktoritega. Uurimistulemustest selgus, et oluliseks peetakse juhtimisel peetakse strateegilist juhtimist, kaasamist, koostöö juhtimist organisatsioonis ja organisatsioonist väljapoole ning inimsuhteid. Direktorid peavad oluliseks oma töö esitlemist lasteaia maine tõstmiseks ja hoidmiseks, kuna koolieelsete lasteasutuste arv on suurem, kui laste arv. Koolieelsete lasteasutuste direktorid soovivad koolitust pigem suhtlemisoskuste arendamiseks. Samuti hindavad väliskoolitustel osalemist tähtsaks, et muuta juhitavad organisatsiooni atraktiivsemaks ning luua omanäolisus, rakendades ja kohandades väliskoolitustelt saadud infot meie keskkonnaga. Kaasamise valdkonda uurides selgus, et kaasamisel on suur mõju töötajate motivatsioonile ja tööga rahulolule. Kaasamistegevuses osalemine koolieelses lasteasutuses nõuab personalilt direktorite arvates sisemist motivatsiooni ning valmisolekut vastutust võtta. Samuti on direktorid arvamusel, et kaasamine on koolieelses lasteasutuses asendamatu ning vajalikuks peetakse kogu asutuse personali kaasamist, olenemata ametikohast. Kaasamise puhul on aga oluline, et personal oleks rahul kaasamise astmega. Kaasamine saab toimuda koolieelses lasteasutuses direktorite arvates osalusjuhtimise, töörühmade, pedagoogiliste nõukogude, eelarve koostamise ning koolieelse lasteasutuse mainet tõstvate tegevuste kaudu. Kaasamise puhul tagab edu personali arvamustega arvestamine ning tulemuslikkus ehk siis personal peab nägema selgeid tulemusi, vastasel korral puudub personalil motivatsioon kaasatud olemiseks ning juhil tuleb juhtida edaspidi üksinda, mis direktorite sõnul ei ole tänapäeval jätkusuutlik. Koolieelsete lasteasutuste direktorite sõnul toimub pedagoogilise personali kaasamine igapäevatöö osana, samas õpetajat abistava personali kaasatus on kesisem, kuna neil puudub pahatihti motivatsioon olla kaasatud. Meeskonnatöö koolieelses lasteasutuses on direktorite arvates seotud suuresti kaasamisega. Meeskonnatööd määratleti kaheti: toodi välja meeskond, kui kogu asutuse personal ning meeskonnad, mille moodustavad lasterühmad, töörühmad, pedagoogiline nõukogu, ja hoolekogu. Meeskonnatöö olulisus seisneb koolieelsete lasteasutuste direktorite arvates selles, et igal meeskonna liikmel on võrdne võimalus panustada organisatsiooni arengusse.
Tuginedes uurimistulemustele, võib välja tuua pedagoogilise soovituse, mis toetab meeskonnatööd ja kaasamistegevust organisatsioonis- koolitada asutuse personali meeskonnatöö ja pedagoogiliste pädevuste tõstmiseks.