Annika Udumets, Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppe üliõpilane
Tiia Õun, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi dotsent
Koolieelse lasteasutuse personali töökorralduse küsimused on nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis aktuaalsed, iga riik püüab leida parimad võimalused, millise töökorraldusega tagada laste maksimaalne areng, turvalisus ja heaolu. Euroopa Komisjoni alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistikus (2014) on rõhutatud, et igal lapsel on õigus kvaliteetsele alusharidusele. Ühe olulise kvaliteedinäitajana on nimetatud personali ja laste suhtarvu, mis toetaks parimal viisil lapse arengut. Uuringud on näidanud, et mida enam on lasteaia rühmas personali lapse kohta, seda paremad on laste arengutulemused ja suhted nii täiskavanute kui ka kaaslastega.
Töökorralduse mudelid lasteaias
Koolieelse lasteasutuse seaduses on sätestatud alates 2015. aastast laste ja täiskasvantue suhtarv ning lasteasutustes rakendatakse erinevaid töökorralduse mudeleid: näiteks õpetajate kattuvat tööaega, kus korraga on rühmas tööl kaks õpetajat, aga ka ühe õpetaja ja kahe assitendi mudelit, kus rühmas töötab üks õpetaja, keda abistavad assistendid. Varasematest Tallinna Ülikoolis läbiviidud uuringutest ühe õpetajaga töökorraldusliku mudeli kohta on selgunud, et õpetajad on oma töökorraldusega rahul, leiavad et neil on väga hea ülevaade iga lapse arengust ning õppetegevustest. Samas on õpetajad kriitiliseks teguriks nimetanud meeskonnatööd, sest rühmas tekivad probleemid kui meeskonnatöö ei toimi (Hallikas 2014). 2016. aastal uuriti kolmes ühe-õpetaja töökorralduse mudelit rakendavas lasteaias 95 lapsevanema rahulolu oma rühma personali töökorraldusega ja laste arengu toetamisega (Palmissaar 2016). Uuringust selgus, et lastevanemate jaoks ei ole oluline, millise töökorraldusega koolieelsed lasteasutused töötavad, vanemate jaoks oli tähtis usaldus õpetaja ning õpetaja assistentide suhtes ja oma lapse arengu ja tegevuste kohta tagasiside saamine. Enamik vanemaid olid saadava tagasisidega ja suhetega rahul.
Uuring lasteaia personali kogemustest
Kuna ühe õpetajaga töökorralduse mudelit lasteaedades üha enam rakendatakse, siis käesoleva uuringu eesmärgiks oli lasteaia personali arvamuste ja kogemuste selgitamine ühe-õpetaja süsteemi rakendamise kohta. Uuring viidi läbi 2016. aasta sügisel ühes Harjumaa lasteaias ning intervjuus osales viis õpetajat, kümme assistenti, direktor ja õppealajuhataja. Vastajate arvamustest selgus, et personal oli üldiselt uue töökorralduse ja tööaegadega rahul. Kõik vastajad pidasid positiivseks sama õpetaja igapäevast kohalolu rühmas. Nimetati, et hästi mõjub see näiteks kohanemisraskustega lastele ning lisaks omab õpetaja ka õppetegevustest ja laste arengust paremat ülevaadet. Enamik vastajatest leidsid, et ühe õpetajaga töökorralduse mudeli eeliseks on igapäevaselt sama meeskonna tegevus rühmas, mis tekitab lastes turvatunde. Tööaja osas märkisid õpetaja assistendid, et õhtune aeg on nende jaoks mõnikord keeruline, kui nad peavad lastega üksi olema. Kuna assistentidel ei ole ette nähtud pedagoogilist koolitust, siis võib ssurema laste rühmaga tegutsemine tekitada probleemseid olukordi. Seega oleks edasiselt vajalik assistentidele teatud kutsenõuete kehtestamine.
Mitmetes artiklites ja arvamustes on kajastunud, et ühe õpetajaga mudeli plussiks on kolme täiskasvanu kohalolu hommikupoolsel õppe- ja kasvatustegevuse ajal. Läbiviidud uuringus osalejad kinnitasid seda arvamust, põhjendusena lisati, et tänu assistentidele on õpetajal hea õppetegevuse läbiviimisele keskenduda ja seda põhjalikumalt teha, mitte ta ei pea korda tagama ja samal ajal õpetama. Tänu assistentidele saab õppetegevusi individuaalsemalt läbi viia, rühmatööd enam kasutada, assistendid aitavad vajalike vahenditega ning abistavad lapsi ka käelistes ja muudes tegevustes. Kuna Eestis on lasteaiarühmades keskmiselt 20-24 last, siis on kolmel täiskasvanul võimalik igakülgselt iga lapse arengu toetada ja pakkuda talle vajalikku individuaalset lähenemist ja tuge.
Töökorralduse ja lapse arengu toetamise teemal arutledes leidsid vastajad, et lastega tegeletakse ühe õpetaja mudelis põhjalikult, kuna päeval on kolm täiskasvanut rühmas, mis võimaldab lastele ka rohkem tähelepanu jagada. Õpetaja saab tänu assistentidele lastega individuaalset tööd teha, sest assistendid tagavad sel ajal teiste laste turvalisuse. Ühe õpetaja töökorralduse mudelis saab õpetaja ise valida ja otsustada, milliseid tegevusi, millal ja kuidas ta teeb ja lisaks omab ta selget ülevaadet, kuhu on õppetegevuse järg jäänud. Uurimuses osalenud assistendid tõid tugevusena välja, et lastel on õhtune aeg mängimise jaoks. Samas paar õpetajat arvasid, et võib-olla üks õpetaja rühmas ei suuda nii palju ideid pakkuda kui kaks õpetajat, kuid seevastu on teda toetamas rühma meeskond. Uurimuses osalenud lasteaed oli ühe õpetaja töökorralduslikule mudelile üle läinud järk- järgult alates 2015. aasta veebruarist, mistõttu alles harjuti uue töökorraldusega ning katsetati erinevaid lahendusi, kuidas tööaegasid paremini sobitada. Ühe õpetaja mudeli parenduskohtadena nimetati veel üht täiskasvanut rühmas, kes tegeleks ainult toitlustuse ja koristamisega, et kaks assistenti oleksid ainult õpetajal abiks. Teiseks nimetati asenduste organiseerimist, sest assistentidele langeb väga suur koormus, kui üks rühma meeskonnaliikmest puudub.
Kokkuvõttes olid vastajad oma lasteaias toimunud töökorralduslike muudatustega rahul, kuid leidsid ka arenduskohti, mida tuleks muuta. Kahtletemata leiab iga koolieelne lasteasutus oma viisi, milline töökorraldus parimal viisil laste arengut mõjutab. Rahvusvahelites uuringutes on rõhutatud kohalikul tasandil tehtavate analüüside vajalikkust, et selgitada, millise kvalifikatsiooniga personal lasteaias peaks töötama, milline peaks olema personali ja laste suhtarv ja rakendatava õppekava sisu, mis aitaks parimal viisil iga lapse maksimaalset arengupotensiaali toetada.