Autor: Liina Saia, TPS lasteaiaõpetaja eriala teise kursuse üliõpilane
Juba aastaid on TPSi esmakursuslased valmistanud lastekirjanduse aine raames ise lasteraamatuid, millest õppejõud Maire Lukas võiks koostada üsna materjalirohke näituse.
Tema kogus on nii muinasjutu-, tähestiku- unejutu kui ka muidu õpetlikke raamatuid. Raamatute materjaliks ei ole valitud mitte ainult paber, vaid ka tekstiil ja puit. Õigesti valitud materjal aitab paremini lapseni viia raamatu sõnumit ja eesmärki.
Raamatute valmistamine ühendab endas nii suulise ja kirjaliku väljenduse õpetuse, lastekirjanduse, praktika kui ka loovusainete raames omandatud teadmisi ja oskusi ning toetab tulevaste lasteaiaõpetajate loovuse, ilumeele ja eetika arengut. Raamatute esitluselt saavad kaasüliõpilased uusi mõtteid ja ideid, mida huvitavat koos lastega teha võib.
Ka meie 2011 aasta kursuse LÕ-21 ja LÕ-22 üliõpilaste endatehtud raamatud olid väärikaks täienduseks eelkäijate loomingule, tehti: riidest õmmeldud raamatuid, fotoraamatuid, värviraamatuid, luuleraamatuid, loodusraamatuid, näitemänguna kasutatavat raamatut, tehti õpetlikke jutukesi või õpetavaid raamatuid (tähestikuraamatuid, peenmotoorikat arendav raamat, kujundiraamat, täissõnameetodi raamat). Raamatute tegemisel kasutati ka omaraamat.ee abi.
Järgnevalt mõned sisutekstid meie raamatutest:
LIIS LÕHMUS „MART SPORTIMAS“
Esmaspäeval algab nädal,
Mardil särk on juba räbal.
Palli sihib väravasse,
uhkesse ja säravasse.
Platsil sõbrad on tal koos,
vastased on täitsa hoos.
Ent ka Mardil jaksu jagus,
palli väravasse tagus.
Pühapäeval Mart nüüd puhkab,
suurest rõõmust lausa ohkab.
Telerist käib spordisaade,
mis saaks olla parem vaade.
Sohval lebab nagu boss,
jalas ikka sporditoss.
Mardil tegus nädal läbi nüüd,
maiust haarates ei tunne süüd.
KARIN KAUGERANNA “TEEME KOOS SUPPI”
Väikesel Maril kõht on tühi,
ema käest ta suppi küsis.
Välja toodi turukott,
valmis pandi supipott.
Porgandid lisame kõigepealt,
see teeb supi maitse heaks.
Siis läheb supi sisse kartul,
lisame üks, lisame kaks,
siis saab kõhu täis me laps.
Potti panen kapsapea,
siis see supp saab maitse hea.
Lisada veel vaja tilli, sibulat ja soola,
nüüd maitseb suu ja segab käsi,
küll see supp sai imehea.
MAIRI KÜÜNRUSS “VÄIKE VILLEM JA ONU JAAK”
Elas kord üks väikene poiss Villem. Ta oli juba 7 aastane ja käis esimeses klassis. Ta elas pisikeses rohelises majas, mille ümber oli väikene valge aed, kus kasvasid ema istutatud lilled. Selles majas elas Villem koos oma emaga. Isa tal aga polnud. Villemi kõige suuremaks sooviks oligi, et tal oleks oma isa nagu teistel lastel. Naabri Pille isa oli rikas ärimees, kes ostis talle kõik mänguasjad, mida Pille vaid soovis. Toomase isa oli arhitekt ning nad käisid igal suvel reisil. Kalle isa aga oli lausa politseinik ja Kalle sai vahest politsei autoga sõita nii, et vilkurid ja sireen töötasid. Villemi isa oli taevas. Ta tahtis, et temagi saaks jagada teiste lastega naljakaid lugusid oma isast. Aga Villemil oli onu Jaak, kes elas Villemi majast kaks maja taga pool. Onu Jaak ja Villem tegid koos vahvaid asju, millest edasi raamat nüüd jutustabki.
LIINA SAIA “PERESILMARÕÕMUD”
Perekond Pajuste ostsid endale ühe viirpapagoi. Nad tundsid tema üle rõõmu. Ta oli ilus, helesinise selja ja kollaka kõhuga. Linnukese ilusat sulekasukat katsid väikesed mustad täpid. Pererahvas mängis temaga ja õpetasid talle sõnu. Nimeks panid nad talle Viki. Viki oli väga tore papagoi. Aeg möödus rõõmsalt, kuid siis hakkas Viki millegipärast nukrutsema ja muutus väga kurvaks. Perepojad Jüri ja Aleks otsustasid, et papagoile oleks vaja paarilist. Nad läksid loomapoodi ja ostsid veel ühe linnukese juurde. Sellele linnukesele pandi nimeks Valli. Sellest ajast täitis seda maja lust ja lõbu.
Artikli toimetas Eva Tulvi