Autor: Maie Tuulik, kasvatusteadlane

Ülla Maide artikkel Postimehes kutsus esile tõelise tormi. Paljud kommenteerijad unustasid artikli ja asusid omavahel teravusi loopima.

Paljud süüdistasid autorit lapsevanemate halvustamises. Paljud nägid peasüüd lasteaedade ja õpetajate alarahastuses ning seaduste puudumises. See teema puudutab meid kõiki, sest jutt on m e i e lastest.

Õpetaja kutse nõuab kolmes erinevas suhtesüsteemis hakkama saamist: õpetaja ja lapsed, õpetaja ja lapsevanemad, õpetaja ja kolleegid.Kus tekib kõige rohkem konflikte?  Viimastel aastatel on erinevates õpperühmades osalenud õpetajate vastus olnud  üks- kõige raskem on lapsevanematega. Miks?  Raskused tekivad, kui  lapsevanem suhtub õpetajasse kui teenindajasse, kes pakub teenust ja kes peab arvestama sellega, mida tema, k l i e n t, nõuab ja soovib; kui lapsevanem tuleb õpetajat õpetama, kuidas peab lapsi õpetama ja lasteaias elu korraldama;  kui lapsevanem vaatab õpetajale ülevalt alla, sest tema on oma positsioonilt õpetajast võrratult kõrgemal ning seepärast ei ole õpetajal sõnaõigust ka siis, kui laps käitub halvasti.

Kokkuvõtvalt võib öelda- konflikt tekib siis, kui  kodu ja lasteaia vaheline suhe on muutunud umbusaldavaks. Kasvatuse alus on aga usaldus ja koostöö.

Usaldus tähendab usku, et mölemad osapooled- nii õpetajad kui lapsevanemad- töötavad sama eesmärgi nimel. Kui usaldus puudub, ei aita seaduseparandused ja suuremad palganumbrid. Olgu üks osapool kuitahes halb ja teine hea või ka vastupidi- nad mõlemad teevad ühte ja sedasama tööd ning vastutavad ü h i s e l t. Niipea kui lapsed märkavad nende töös omavahelisi lahkhelisid, ei jää ükski nende pandud kivi müüri seal, kuhu ta pandi. Ei jää ei hea ega halva pandud kivi, sest siitpeale suhtuvad lapsed  m õ l e m a s s e  umbusuga.

Me võime julgelt tõmmata paralleeli perekonnaga. Kui isa ja ema selle üle ühel nõul pole, kas last karistada või mitte, siis ei tohi laps ise sellest midagi teada. Ja kui ka üks neist oma sõnaga peale jääb,  ei tohi teine- allajääja- lapsele seda kurtma tulla, et näed, mina küll ei tahtnud nii, aga tema…

Mõelgem sellele ja osakem kasutada neid teadmisi, mida annab „Koostöö lastevanematega” kursusel õpitu!  Ja veel- ükskõik, kui alamakstud õpetaja ka ei ole, tema tegelik väärtus õpetajana on ikkagi tema sisemises väärikuses ja  kutseoskustes, mitte tema turuväärtuses.