Autor: Marilin Johanson
Tallinna Ülikooli hariduse juhtimise magistrant Marilin Johanson uuris 2017. aastal oma magistritöös õppealajuhataja tööülesandeid ja rolli koolieelses lasteasutuses. Mitmed uuringud on näidanud, et direktoritel on raskusi muude kohustuste kõrvalt pedagoogilise tegevuse eesmärgipärase ja süvendatud juhtimisega (Hujala, Waniganayake & Rodd, 2013; Moen & Granrusten, 2014; Pettai, 2011; Palusoo, 2016). Õppe- ja kasvatustegevuse juhtimisel on oluline roll õppealajuhatajal, kes on direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Magistritöö probleem tulenes vastuolust, kus õppealajuhatajal on oluline roll koolieelses lasteasutuses läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse tagamisel, kuid samas ei ole kõigis koolieelsetes lasteasutustes õppealajuhataja ametikohta loodud. Hoolimata suurenenud ootustest alushariduse kvaliteedile, on õppealajuhatajale esitatud kvalifikatsiooninõuded ajaga langenud (Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded, 2010; Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded, 2013). Puudub ka selge ülevaade õppealajuhataja tööülesannetest koolieelses lasteasutuses, hindamaks tema olulisust õppe- ja kasvatustöö juhtimisel.
Uurimistöö eesmärgiks oli kaardistada koolieelse lasteasutuse õppealajuhataja tööülesanded ja nendele keskmiselt kuluv aeg ning sellest tulenevalt välja selgitada õppealajuhataja põhiline roll koolieelses lasteasutuses. Uuriti, milliseid tööülesandeid ja kui sageli õppealajuhatajad täidavad ning kui palju aega nende täitmiseks keskmiselt kulub. 2017. aasta kevadel viidi läbi ankeetküsitlus Tallinna munitsipaallasteaedade õppealajuhatajate seas, milles osales kokku 45 õppealajuhatajat. Uurimisküsimuste kategoriseerimisel toetuti Henry Mintzbergi (1973) juhi rollide mudelile (Alas, 2008).
Uuringus selgus, et õppealajuhatajad täidavad koolieelses lasteasutuses juhi rollidest kõige enam infoga seotud rolli ning juhtija/eestvedaja rolli. Uurimistulemustest oli näha, et uurimisküsimustikus nimetatud tööülesannete täitmiseks ei ole vastanud õppealajuhatajatel kindlat aega ning neid täidetakse erineva sagedusega jooksvalt, sõltuvalt olukorrast ja vajadusest. Kõige rohkem aega ning kõige sagedamini tegelevad õppealajuhatajad informatsiooni läbitöötamise, edastamise ja jagamisega seotud ülesannetega, õpetajate tööalase nõustamise ning personali tunnustamise ja motiveerimisega, rühmade tegevuskavadega tutvumise ja õpetajate rühmapäevikute täitmise jälgimisega, õpetajate poolt läbiviidavate õppetegevuste vaatlemisega, töötajate juhendamisega lasteaia õppekava rakendamisel ning julgustamisega uute õppemeetodite proovimisel, õpetajaabide pedagoogikaalase nõustamisega ning lasteaia- ja laste andmete haldamisega. Uuringus selgus ka olukord, kus enamik õppealajuhatajaid, olenemata töökoormusest ja rühmade arvust lasteaias, ei mahu endi hinnangul tööülesannete täitmisega tööaja sisse.