Lapse kasvatamine on inimeste elus üks tähtsaimaid ülesandeid. Kasvatuspõhimõtteid ja –meetodeid on erinevaid ning igal neist on omad head ja halvad küljed. Autor peab üheks väga oluliseks kasvatusvahendiks distsiplineerimist.
Autor: Triin Kuusik, TPS vilistlane
Seniajani on distsipliinil olnud enamasti negatiivne kõla. Lapsevanematel ei ole selget arusaamist, kuidas oma last kasvatada ning sageli ei pea nad distsiplineerimist üldse vajalikuks, pidades seda liiga rangeks kasvatusvahendiks. Thomas Gordon, kes on tuntud ka oma perekoolide poolest, on leidnud mitmeid meetodeid, kuidas distsiplineerimine mõjuks lapsele ning täiskasvanule positiivselt.
Näiteks leiab Gordon, et kiitmisest ja karistamisest tõhusam distsiplineerimisvõimalus on positiivne mina-sõnum, mis koosneb kolmest osast: vastuvõetamatu käitumise kirjeldus, vanema tunded ja käitumisega käegakatsutav ja konkreetne mõju vanemale.
Teiseks tõhusaks alternatiiviks peab Gordon aktiivset kuulamisoskust, mis põhineb lapse tunnete peegeldamisel. Sellega antakse lapsele võimalus areneda selles suunas, et suureneks vastutustunne, väheneks sõltuvus vanematest, saada omaenda probleemide lahendajaks. Enamasti on just kuulamine tõhus vahend lapse ärevuse rahustamisel ning väljapääsmatutest olukordadest pääsemisel.
Autori uuris ka kuidas mõjutab Gordoni perekoolis osalemine laste kasvatamist perekonnas, kui palju rakendatakse kodus koolituselt saadud teadmisi ning missugune on tänapäeva lapsevanemate suhe distsipliiniga.
Lapsevanemad läksid antud koolitusele erinevatel põhjustel. Peamiselt tunti vajadust paremate suhete järgi oma lapsega. Enne koolitust oli neil sageli tunne, et ei saada hakkama ning suhted lapsega ei ole kuigi head. Laste iseloomustustest selgus, et mitmeid neist pidasid vanemad probleemseteks või raskesti kasvatavateks.
Kuna Gordoni perekool on just selleks loodud, et õpetada lapsevanemaid, kuidas läheneda või taastada oma sidet lapsega, kuidas neid paremini mõista, sealjuures võimu ja vägivalda kasutamata, otsitigi sealt abi oma probleemidele. Samas osales uurimuses ka lapsevanemaid, kes läksid koolitusele huvist selle vastu ning mõeldes tulevikule, kui peaksid mingid probleemid tekkima.
Töö autorile tundus, et tänapäeval on distsipliinil enamasti negatiivne kõla ning seda ei peeta nüüdisaja kasvatuses kuigi oluliseks, seetõttu püüdiski ta välja uurida, kuidas on tegelikult. Uurimistulemustest selgus, et nii nagu erinevad teadlased on distsipliini teemal erinevatel seisukohtadel ning sellel võib olla nii positiivne kui negatiivne tähendus, oli ka lapsevanematel mitmesuguseid arvamusi. Oli neid, kes leidsid, et distsipliin on teatud kokkulepped ja piirid, mida ei ületata. Samas oli neid, kellele seostus sõna distsipliin range korra ning millegi julmaga.
Thomas Gordon on veendumusel, et distsipliin võib olla nii negatiivne kui positiivne. Selle tähendus sõltub sõna kasutajast. Enamasti pidasid vanemad distsipliini siiski kokkulepitud piiridest kinni pidamiseks ning sellel oli kodudes küllaltki oluline roll. Distsiplineerimismeetoditena toodi välja õpetust ja eeskuju, läbirääkimisi, preemiaid, aga ka sundimist ja ähvardamist. Lapsevanemad tõdesid, et ei pea paljusid asju õigeks, mida nad distsiplineerimisel kasutavad, kuid vahel need aitavad ning minnaksegi lihtsama vastupanu teed.
Gordoni perekoolis osalemine mõjutas suurel määral lapsevanemate kasvatuspõhimõtteid. Pärast koolitust on vanemad hakanud rohkem lapsi mõistma ning saanud oskuse ka iseenda sisse vaadata. Lapsevanemad tunnistavad, et kodune õhkkond on muutunud rahulikumaks ning suhted lapsega sõbralikumaks, mis oligi see, mida enamus koolituselt ootas.
Uuringus osalenud vanemad hakkasid pärast koolitust mõistma lapse tunnustamise tähtsust ning lähtusid seda tehes enamasti Gordoni põhimõtetest. Tunnustamine muutus siiramaks ning lähtus vanema emotsioonidest ja tunnetest. Laste karistamine jäi harvemaks ning mõeldi hoolikalt läbi selle vajalikkus, kuid karistusviisid oluliselt ei muutunud. Pärast koolitust jagati lastele rohkem selgitusi ning nende arvamus muutus olulisemaks. Lastega suhtlemisel hakkasid vanemad kasutama mina-sõnumeid ning oma seisukohti põhjendama. Oluliseks muutus lapse kuulamine.
Vanemad tõdesid, et neist ei ole saanud järsku pärast koolitust musterlapsevanemad, kuid nad püüavad igati mõelda koolituselt saadud teadmiste peale, eriti keerukates olukordades. Samuti leidsid vanemad, et õpitud teadmisi saab kasutada mitte ainult lapse kasvatamisel vaid ka täiskasvanutega suheldes. Paraku sageli ei jätku piisavalt aega, et kõiki õpitud teadmisi rakendada ning minnakse lihtsama vastupanu teed.
Autor koostas artikli oma TPS-is 2009.a. kaitstud lõputöö põhjal.
Allikad:
Gordon, T. (2003a). Millist last tahate teie? Kuidas arendada lapses enesedistsipliini?
Gordon, T. (2003b). Tark lapsevanem. Kuidas luua ja säilitada oma lapsega terviklik suhe.
Nelsen, J., Erwin, C. & Duffy, R-A. (2007). Positive discipline for preschoolers.
Tamm, L. (1967). Käsk ja keeld, tasu ja karistus.
Thomas Gordoni käsitlus distsipliinist ning selle rakendumine tänases Eestis Lapse kasvatamine on inimeste elus üks tähtsaimaid ülesandeid. Kasvatuspõhimõtteid ja –meetode